1. novembril asusid buldooserid mitmel pool Pakistanis afgaanide maju kokku lükkama.

Paljud väljasaadetud sattusid Pakistani, kui põgenesid Talibani eest, mis tuli võimule aastal 2021, mil lääneriikide väed Afganistanist suure pauguga lahkusid. Nüüd sunnitakse põgenejad tagasi riiki, kus neid võib oodata kättemaks.

Kuid väljasaatmine ootab ka peresid, kes on Pakistanis elanud aastakümneid.

"Kuhu me peaks minema? Meie väljavaated Afganistanis on halvad, need on praegu halvad ka siin. Olen siin sündinud ja siin elanud 40 aastat. Öelge mulle, kuhu ma peaksin siis nüüd minema? Me oleme abitus olukorras," ütles afgaanist pagulane Khairullah Khan.

"Olen 45 aastat vana ja tulime siia, kui Venemaa Afganistani tungis. Olen siin sündinud, ma pole kunagi Afganistanis käinud. Tulime siia imikutena ja nüüd siis kohtleb Pakistani valitsus meid nii. Vaadake meie maju, vaadake seda olukorda, milles me oleme," rääkis Agha Jan.

Ultimaatumi enam kui miljonile pagulasele esitasid Pakistani võimud vaid kuu aega tagasi. Jutt käib dokumentideta pagulastest, kuid enamus neist on just afgaanid. Pakistanis elab neli miljonit afgaani ja 1,7 miljonil ei ole dokumente.

"Võimud on meiega väga julmad. Kui nad oleks meile neli-viis kuud rohkem aega andnud, oleksime saanud siin talve üle elada ja siis jumala abiga oma maale tagasi läinud," lausus afgaanist pagulane Abdul Raheem.

"Mul on isikutunnistus, kuid politsei ütleb, et see ei kehti. See on minu isikutunnistus. Me ei saa isegi maja üürida. Nad ütlevad, et sellel kaardil pole templit, et võta politseijaoskonnast tempel peale, kuid politsei ei ole nõus seda templit lööma. Nüüd on nad mu maja hävitanud. Otsustasin minna Kabuli," ütles Khyal Gul.

Neid, kes ise Pakistanist ei lahku, ootab ees vahistamine ja sundväljasaatmine.

"Täna viisime läbi otsinguoperatsiooni Junejo afgaanide linnakus, kus käisime ukselt uksele. Otsisime leibkondade väärikust  austades läbi üle 900 maja. Kellel ei olnud kehtivat isikutõendit, kes ei suutnud esitada seaduslikku tõendit siin elamise põhjuse kohta, arreteeriti. Nad viiakse kinnipidamiskohtadesse," lausus Pakistani politseinik Irfan Bahadur.

Kümned tuhanded on juba ise läinud.

"Selles veokis sõidab Afganistani umbes 50 inimest. Selle  rentisid koos kuus perekonda 220 000 ruupia (736 euro) eest. Meil ​​polnud aega kaubelda, sest kohalikud võimud surusid selle meile peale. Nad hävitasid eile meie majad. Nii et pidime auto rentimisega täna kiirustama. Nüüd läheme Afganistani. Kõik proovivad seal tööd leida," rääkis Khyal Gul.

Talibani valitsus on teatanud, et suure hulga inimeste vastuvõtmisega toimetulekuks on rajatud ajutised transiidilaagrid, kus jagatakse toitu ja antakse arstiabi. Abiagentuuride väitel valitseb neis kogunemiskohtades tegelikult kohutav olukord.

"Inimesed on tõesti lihtsalt meeleheitel, nad tunnevad, et on pidanud sunniviisiliselt kolima. Nad ei tahtnud oma kodust lahkuda. Neil pole õrna aimugi, mida nad tegema hakkavad. Nüüd on neil suur pettumuse, lootusetuse tunne ja meeleheide. Kui teil on tuhandeid inimesi, kellel pole kuskil magada ja kellel pole midagi süüa, siis see on järgmiste nädalate ja tõenäoliselt kuude prioriteet. Peavarju, toidu, tervishoiu leidmine," rääkis Norra pagulasnõukogu juht Becky Roby.

"Nagu teate, valitsevad Afganistanis tõsised humanitaarprobleemid, sealhulgas naiste ja tüdrukute inimõigusalased väljakutsed. Pakistani valitsus viib oma plaani ellu, kuid meie usume, et sellistel plaanidel on tõsine mõju kõigile ümberasustatud isikutele ja tagasipöördumisel võivad tekkida kaitseriskid," ütles ÜRO pagulasameti pressiesindaja Qaisar Khan Afridi.

Pakistani võimud on varasemalt korduvalt seostanud dokumentideta pagulasi kuritegevusega. See on ka üks peamisi põhjendusi nende väljasaatmisel.