Jevropeiska ploštšal ehk Euroopa väljakul Kiievis lehvivad juba aastaid Euroopa Liidu ja Ukraina lipud, aga kui pikk on tegelikult see teekond Euroopasse?

Ukraina asepeaminister NATO ja eurointegratsiooni küsimustes, Olga Stefanišina oli optimistlik: "Ootame Euroopa Komisjoni ülevaadet kandidaatriikidest, mis peaks avalikustatama 8. novembril. Lähtudes sellest, mida me kevadel kuulsime, loodame väga heale hinnangule. "Kodutöö" on meil hästi ja ausalt ära tehtud."

Euroopa Liit on Ukrainale esitanud liitumiseks seitse peamist tingimust, millest praeguseks on täidetud vaid mõned.

"Meie jaoks on tähtis see, et EL tunnistas täidetuks nõude, mis puudutas kohtusüsteemi reformimist. Läbirääkimised liitumiseks saavad alata alles siis, kui põhitingimused demokraatiaks ja õigusriigiks on loodud," rääkis Stefanišina.

Teiseks tingimuseks, mille Ukraina on täitnud, on oligarhiavastane seadus. See peaks piirama magnaatide mõju meedia ja poliitikute üle.

"See pole sanktsioonimehhanism, vaid inimesed peavad teadma, kellele nad oma hääle annavad. Puhtalt selle seaduse kehtestamine tekitas olukorra, kus oligarhid asusid loobuma oma osalusest telekanalites ja toetamast poliitilisi jõude," selgitas Stefanišina.  

Kui ERR küsis Kiievis, mida arvavad tavalised inimesed Euroopa Liiduga liitumisest, siis olid vastused valdavalt ühinemist pooldavad.  

"Meile meeldivad Euroopa väärused, tahame saada neist osa ning arendada oma riiki koos Euroopa Liiduga," rääkis Valerian.

"Mõned aastad tagasi näitasid inimesed just sellel väljakul ja nendel tänavatel siin oma rahulolematust tollase presidendi [Viktor] Janukovitši ja tema tegude suhtes," ütles Oleksandr.

"Kindlasti peab liituma. Selle nimel valati just siin, Maidanil, meie laste verd," leidis Semjon.

"Arvan, et Ukraina peaks olema Euroopa Liidus juba puhtalt sellepärast, et saada lahti Nõukogude Liidu pärandist. Paljud vanainimesed lihtsalt kardavad midagi uut. Noored aga, nagu meie, tahavad astuda Euroopa Liitu," rääkisid Anastassia ja Nadja.  

Iga kandidaatriik, nagu omal ajal ka Eesti, saab Euroopa Liidult reformide elluviimiseks rahalist toetust. Ukraina pole siinkohal erand. Kuidas aga seda raha kasutada?

"Siin lähevad meie arvamused lahku ja Euroopa Komisjoni sees on samuti eriarvamused. Pean silmas just "Ukraine Facility" instrumenti mahuga 50 miljardit eurot, mille pakkus välja Euroopa Komisjon. See raha aitaks meil stabiliseerida oma makromajandust mitme aastate vältel, sõltumata sellest, mis toimub rindel. Sellest rahast võiks ainult väike osa minna reformidele, mis on seotud liikmeks astumisega," ütles Stefanišina.

Kui suur on tõenäosus, et detsembris algaksid Kiievi ja Brüsseli vahel liitumisläbirääkimised?

"Praegu ei ole ükski Euroopa Liidu riik skeptiline Ukraina liitumise suhtes. Välja arvatud Ungari. Me ei võta seda isiklikult, sest Ungaril on alati selline seisukoht kõige suhtes, mis puudutab nii Euroopa Liitu kui ka kolmandaid riike. Üldine arusaam on siiski selline, et läbirääkimised liitumiseks võivad alata ning Ukraina võib saada Euroopa Liidu liikmeks," ütles Stefanišina.

Ungari nõudmised on, et ungarlaste rahvusvähemuse õigused Ukrainas oleksid kaitstud, sealhulgas et säiliksid ka ungarikeelsed koolid Taga-Karpaatias.

"Ungari väljendab pidevalt on rahulolematust, mis on minu arust puhtalt poliitiline. Meie jaoks on see olukord väga keeruline. Me oleme dialoogiks valmis, aga teiselt poolt näeme sihipäraseid katseid lõhkuda meie riigi ja kodanike ühtsust," ütles Stefanišina.

Ungari probleem ei ole aga tavalistele inimestele eriti tähtis. Nende arvamusel takistavad Ukraina liitumist Euroopa Liiduga hoopis teised asjad.

"Ma arvan, et takistab see nõukogude pärand, mis istub meil kukil. Korruptsioon, "käsi peseb kätt" mentaliteet," leidis Semjon.

"Võib-olla meie võim ei ole veel sellel tasemel, meil on korruptsioon ja äkki ei ole meie mentaliteet veel Euroopa Liidu jaoks küps. Me küll ütleme, et tahame Euroopa Liitu, aga teeme selle nimel liiga vähe," ütles Anastassia.

"Meil on korruptsioon ja Ukraina pole veel Euroopa riikide arengutasemel. Meie riigil on vaja veel palju teha ja liitume siis, kui teised selle heaks kiidavad," märkis Larissa.

Küsimusele, kas korruptsioon mõjutab teda ka isiklikult, vastas Larissa, et natukene.

"Korruptsioon on Ukrainas küll olemas, kuid peamine sõnum on see, et riik võitleb selle vastu. Piisaks sellest, et oleks olemas institutsioonid sellega tegelemiseks ja inimesed teaksid, et kui on juhtum, siis sellele järgneb ka kohtuotsus. Praegu on see kõik Ukrainas küll olemas, aga sellest jääb väheks, et inimesed päriselt tunneksid, et korruptsioon ei sega nende elu," rääkis Stefanišina.

Euroopa Komisjon avaldab oma hinnangu Ukraina ja teiste kandidaatriikide arengu ja liitumiskõneluste alustamise valmisoleku kohta kolmapäeval.