Kokkuleppe järgi hakkab Albaania vastutama sisserändajate valvamise eest, samas kui Itaalia ametnikud tegelevad sisserändajate identifitseerimise ja asüülitaotluste menetlemisega Albaania sadamalinnas Shengjinis. Albaania valitsus hakkab vastutama tagasi lükatud asüülitaotlustega põgenike väljasaatmise eest.

Varem sõlmisid sarnast kokkulepet asüülitaotlejate kinnipidamiseks nende taotluste menetlemise ajal Ühendkuningriik ja Rwanda. Sarnase kokkuleppe saavutamise katse Itaalia ja Tuneesia vahel luhtus varem sel aastal.

Albaanias saab korraga hoida kuni 39 000 sisserändajat, kokku saabus Itaaliasse sel aastal 145 000 sisserändajat, kellest enamik pärineb Tuneesiast, Guineast ja Elevandiluurannikult.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni sõnul ei hakata Albaaniasse saatma lastest ja lapseootel naistest sisserändajaid, vahendas The Times.

Kokkuleppe puhul on märkimisväärne, et Albaania ei hakka nõudma Itaalialt mingit tasu sisserändajate hoidmise eest.

Meloni tunnustas Albaania peaminister Edi Ramat, öeldes, et kuigi Albaania pole Euroopa Liidu liikmesriik, see käitub, nagu see juba oleks. Itaalia valitsus on olnud seni üheks suurimaks Albaania toetajaks EL-i liikmelisuse taotlemise teekonnal.

"Abikäe ulatumine tekkinud olukorras tähendab Itaalia jaoks raske olukorraga toime tulekul abistamist," ütles Rama. Albaania peaminister lisas, et ta on tänulik Itaaliale Albaaniast pärit sisserändajate vastuvõtmise eest 1990. aastatel pärast kommunistliku riigikorra kokkuvarisemist.