"Muu hulgas nägi kokkulepe ette, et politsei tagastab Artur Boikole (süüdimõistetud häkkerile – toim.) kaks lauaarvutit ning välise kõvaketta. /---/ Ühel hetkel saadi õiguskaitseorganites aru, et tegemist on suure prohmakaga. Kohtuotsusest võis välja lugeda, et häkker saab oma arvutid tagasi koos kõigi pihtapandud isikuandmete ja nende varastamiseks loodud programmiga," kirjeldas Eesti Ekspress (EE) mullu 7. detsembril jõustunud otsust.

Leht märkis, et ei tea, kuidas selline viga kokkuleppemenetluses juhtus ning seda ei selgitanud ka riigiprokuratuur.

Kuna keskkriminaalpolitsei (KKP) küberkuritegude büroo juht Ago Ambur rõhutas, et Boikole ei tohi kuritegude toimepanemiseks kasutatud arvuteid ja varastatud andmeid mitte mingil juhul tagastada, kaebas häkker prokuratuuri kohtusse kuni riigikohtuni välja.

Riigikohus otsustas tänavu oktoobri lõpus, et politsei peab vastavalt kokkuleppele arvutid Boikole küll tagastama, kuid see ei tohi kohustada politseid rikkuma seadust. Varastatud dokumendifotode loovutamine läheks vastuollu isikuandmete kaitsega. Seega peab KKP isikuandmed arvutitest ära kustutama, kirjutas EE.

Kohtuotsuse täitmiseks peab politsei nüüd kõik häkkeri arvutites asunud failid ükshaaval üle vaatama ning keelatud failid kustutama, kuid kui seda teha käsitsi, võtaks see aega 34 nädalat ning seetõttu otsivad politsei IT-spetsialistid nüüd võimalusi, kuidas seda teha automaatselt, märkis EE.

Prokurör Pern: ehk võiks kurjategijate andmekandjatel oleva info täielikult kustutada?

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern tõstatas ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris Boiko kaasuse valguses küsimuse, kas ei peaks politseile andma õigust kustutada enne andmekandjate süüdimõistetule tagastamist kõik nendel asunud info.

"Prokuratuur ja politsei lähtuvad jõustunud kohtumäärusest. Arvestades tehnoloogiaga seotud väljakutseid on prokuratuuri hinnangul aga põhjust diskussiooniks - kas sellistes olukordades, kus taoline failidega tutvumine tekitab juurde suure töökoormuse uurimisasutusele, oleks kohasem anda õiguslik võimalus andmekandjatel oleva täielikuks kustutamiseks?" küsis Pern.

Riigiprokurör täpsustas, et Boiko lauaarvutis oli kokku enam kui 300 000 kataloogi ning ligi 5 miljonit üksikut faili, mille kõigi läbisõelumiseks kuluks enam kui 34 nädalat.  

"Samuti on põhjust küsimuseks, kas tema andmete täieliku kustumise riski peaks kandma eelkõige just isik, kes plaanib või paneb toime kuritegusid?" lisas ta.

Pern tõi esile, et kui käesolevas asjas oli vaidlusalusteks failideks sadade tuhandete eestlaste isiklikud andmed, siis teistes kriminaalasjades peab politsei enne arvutite või muude teabekandjate tagastamist vajadusel otsima üles ja kustutama nt lapspornograafia või terroristliku sisuga faile, või näiteks narkokuritegudega seotud sõnumirakenduse vestluseid.

"Kuivõrd tehnoloogia võimaldab keelatud faile lihtsa vaevaga peita ja varjata, siis võib taoline nõela heinakuhjast otsimine olla ebamõistlik või suisa võimatu sõltumata sellest, kas uurimisasutusel on kohustus otsida nende valdusesse jäänud andmekandjalt õiguspäraselt saadud teavet, või tagastada andmekandja nii, et sellelt on eemaldatud kuriteoga seotu," tõdes Pern.