Julgeolekualane Riksdagi istung oli kinnine, tavapärast ülekannet sellest ei tehtud ja ka kõigis parlamendihoone koridorides seisid valvurid, nii ka istungisaali uste taga.

Parlamendi esimees Andreas Norlen kirjeldas seda hiljem kui väga ebatavalist. See oli eriline teabekohtumine Riksdagi rollist sõjas ja sõjaohust, Ukraina sõja perspektiivist ja sellest, mida Rootsil on Ukraina parlamendi tööst õppida.

Kohal olid muu hulgas Rootsi relvajõudude, kaitsepolitsei ning elanikkonnakaitse ja hädaolukorraks valmisoleku ameti juhid. Video teel osales Ukraina parlamendi asespiiker Oleksandr Kornijenko.

Üks, millest räägiti, oli see, et parlament peaks töötama võimalikult kaua, viimase hetkeni, enne kui agressor võimu võtab.

Rootsi relvajõudude kõrgeim ülemjuhataja, kindral Micael Byden juhtis tähelepanu sellele, kui oluline on, et Riksdagi liikmed saaksid aru parlamendi funktsioonist teha otsuseid isegi sõjaohus. Ukraina parlament on kogu sõja vältel tegutsenud, nad on pidanud kohanduma, kuidas ja kus nad töötavad, kuid nad on igas olukorras saanud teha olulisi otsuseid, ütles Byden.

Rootsi ringhäälingu SVT andmetel arutati ka, millises konflikti staadiumis peaks umbes 50-liikmeline niinimetatud sõja-aja kriisiparlament Riksdagi tavapärase töö üle võtma.

Kaitsepolitsei poolelt anti infot spionaažiohtudest ning näiteks koraani põletamise ja desinformatsioonikampaania taustal kasvanud terroriohust.

Ukraina sõja tõttu on Rootsi relvajõud koostanud ülevaate, kas ja millistel tingimustel võib Rootsi saata Ukrainasse oma Gripen lennukeid. Ülevaates toodud järeldused on salastatud.

Rootsil on umbes 90 Gripeni lennukit ja pikka aega oli valitsuse sõnum, et varuks või üle neid ei ole.

Valitsuse sõnul on Ukrainasse lennukite saatmise eeldus Rootsi kuulumine NATO-sse. Ka teatud Gripenite osad on toodetud USA-s ja Rootsil peab seetõttu olema sealt ekspordiluba.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis augustis Harpsundi visiidil mõista, et on Rootsi hävitajatest huvitatud. Ukraina piloodid on juba Rootsis ka koolitusel käinud.

NATO-liikmesus tähendab aga Rootsi relvajõudude jaoks suuri muutusi. Micael Byden andis valitsusele üle ka oma nõuanded kaitse arendamise kohta. Selles seisab, et asju tuleb teha nüüd teistmoodi, aga kõike korraga ei saa. Näiteks peab seisma panema mõned remoditööd. Luua tuleb kaks armeebrigaadi, mis peaksid suutma kiiresti osaleda NATO maapealsetes operatsioonides. Samuti pöördub tähelepaniu õhutõrjele ja robotkaitsele, mis peaksid olema osa NATO õhukaitsest.

Samuti tahetakse üle vaadata logistika, et Rootsi saaks olla liitlasüksuste baas. Riksdag peaks järgmisel sügisel vastu võtma uue kaitsealaste otsuste paketi.