Aastaid uut hoonet oodanud Westholmi kooli detailplaneering sai heakskiidu

Jakob Westholmi juurdeehitise arhitektuurivõistluse võidutöö, mille autorid on Toivo Tammik, Veiko Vahtrik ja Andres Mägi.
Jakob Westholmi juurdeehitise arhitektuurivõistluse võidutöö, mille autorid on Toivo Tammik, Veiko Vahtrik ja Andres Mägi. Autor/allikas: AB Ansambel

Tallinna linnavalitsus võttis vastu Westholmi gümnaasiumi uue õppehoone detailplaneeringu, mille kohaselt kerkib Kevade ja Adamsoni tänaval asuvale maatükile kuni nelja maapealse ja kahe maa-aluse korrusega koolimaja.

Tallinna linnavalitsus võttis kolmapäeval vastu Adamsoni 12 ja Kevade 8 asuva veidi üle hektari suuruse maa-ala detailplaneeringu. Kevade tänava kinnistule rajatakse Adamsoni tänava poolt juurdepääsutee ning alale ehitatakse kuni nelja maapealse korruse ja kahe maa-aluse korrusega õppehoone.

Koolimaja rajamiseks on korraldatud arhitektuurivõistlus ja arhitektuuribüroo AB Ansambel võidutöö alusel loodud ka uue hoone võimalik ruumiprogramm.

Westholmi gümnaasiumi algklassid on juba 18 aastat õppinud ajutisel pinnal Luise tänaval, kus asub ka kolme aasta eest ruumipuuduse leevendamiseks püstitatud moodulmaja. Juurdeehitus peaks muu hulgas lahendama algkooli, spordikeskuse, loodusteaduse ja tehnoloogia, teater-muusika-kino ning õpetajate ruumide vajadused.

Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on Jakob Westholmi gümnaasiumi tegevuse jätkamine ja laiendamine olemasolevas asukohas põhjendatud, sest ühiskondlik funktsioon on olnud osa elukeskkonnast aastakümnete vältel ning detailplaneeringu elluviimine loob eeldused luua tänapäevased tingimused õppetööks kodukoha lähedal.

"Õppeasutuse krundi kasutamise tingimused erinevad samas ehituspiirkonnas asetsevate, valdavalt elamumaa sihtotstrabega kruntide kasutusest, mistõttu võib pidada sobivaks, et ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundi hoonestustihedus kujuneb mõnevõrra suuremaks, kui naabruses asuvate elamumaa sihtotstarbega kruntide puhul," seisab seletuskirjas.

Kevade 8 kinnistul asuv Westholmi gümnaasiumi koolimaja on valminud 1940. aastal ja tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Säilitamaks olemasoleva koolimaja dominantsust, ei tohi uus koolihoone tulla kõrgem kui praeguse hoone põhjalõunasuunalise hoonetiiva räästa kõrgus. Olemasolev ja uus hoone on lubatud ühendada galeriiga, kuid maapealse galerii tingimuseks on mälestise
fassaadide väärikas eksponeerimine.

Väljaspoole hoonestusala võib vajadusel ehitada väiksemaid õppeasutusele vajalikke rajatisi, mille võimalikkus, asukoht, suurus ja muud üksikasjad tuleb täpsustada muinsuskaitse eritingimuste alusel.

Jakob Westholmi juurdeehitise arhitektuurivõistluse võidutöö. Autor/allikas: AB Ansambel

Kuna planeeritav maa-ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja vaatesektoris, arvestatakse uue hoone rajamisel ka Tallinna vanalinna silueti vaadeldavusega. Samuti tagatakse olemasoleva gümnaasiumihoone dominantsus ja vaadeldavus Adamsoni ja Kevade tänavalt.

Kuna planeeringuala on arheoloogiamälestis, on kaevetööde eelduseks ka arheoloogilised eeluuringud ning praeguseks on need juba tehtud.

Tallinna strateegiakeskuse taotlusel lisati detailplaneeringusse kohustus muuta alaga külgnevad tänavad rahustatud liiklusega aladeks, kus prioriteetne on jalakäijate ja ratturite liiklus.

Autovaba hooviala kavandamiseks on autoparkla ette nähtud maa-alusele
korrusele.

Jakob Westholmi gümnaasium on uut hoonet oodanud aastakümneid. Suurem lootus selle ehitamiseks tekkis 2009. aastal, kus lubati lahendada pikale veninud maavaidlused, võeti vastu uue maja detailplaneering ja alustati staadioni väljaehitamisega. Kohtuotsusega ehitus aga peatati ning maavaidlus jõudis ummikseisu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: