Läti parlament võttis vastu kooseluseaduse
Läti parlament kiitis neljapäeval heaks kaheksa seaduseelnõu ja see tähendab kooseluseaduse vastuvõtmist riigis. Seaduste muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. juulil.
Tegemist oli üheksanda katsega viimase 24 aasta jooksul kooseluseadust vastu võtta. Kõik koalitsiooni kuuluvad erakonnad toetasid kooseluseaduse vastuvõtmist, vastu olid ainult opositsioonis olevad saadikud, vahendas LSM.
Surve kooseluseaduse kehtestamiseks kasvas pärast seda, kui Läti konstitutsioonikohus langetas 2020. aastal otsuse, et riik peaks tagama õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse kõikidele koos elavatele paaridele nende soost sõltumata.
Kooseluseadus laieneb nii samast soost kui ka eri soost paaridele. Pärast kooselu registreerimist notari juures on partneril õigus teha teise partneri kohtlemisega seotud otsuseid, kui too ei suuda enda eest ise hoolitseda. Kooselulepingut ei tohi sõlmida sugulased või juba abielus olevad inimesed.
Partnerid saavad õiguse otsustada teineteise ravi üle, neile laienevad mitmed sotsiaalsed garantiid ja maksusoodustused nagu abielus paaride puhul ning ka huvide konflikti määratlevad seadusesätted. Samas on valdkondi, mida partnerlus ei lahenda - näiteks lastega seotud teemasid ja varalist poolt. Partnerlus pole võrreldav abieluga, rõhutasid koalitsioonipoliitikud. Opositsioon pakkus, et sel juhul võiks ju partnereid nimetada lihtsalt majapidamiseks.
"Kui nii teha, võiksid kõik Läti elanikud minna notari juurde ja registreerida oma pere kui majapidamise ja saada vastav staatus. See pole vastuvõetav ega loogiline," ütles Läti seimi õiguskomisjoni esimees Andrejs Judins.
Konservatiivsed opositsioonisaadikud on nüüd mures, et kooseluseadus ohustab abielu institutsiooni.
Opositsioonisaadikud teatasid juba varem, et ei toeta kooseluseaduse vastuvõtmist. Saadikud tahavad, et president ei kuulutaks seadust välja.
Kui vähemalt 34 saadikut palub presidendil seadust mitte välja kuulutada, siis peab president selle protsessi peatama. Seejärel saab kahe kuu jooksul koguda allkirju, et panna seadus rahvahääletusele. Rahvahääletuse korraldamiseks on vaja vähemalt 154 241 hääleõigusliku inimese allkirja (10 protsenti riigis registreeritud valijate koguarvust), vahendas LSM.
Läti justiitsminister Inese Libina-Egnere peab seda päeva Lätis ajalooliseks, sest oluline inimõigustega seotud probleem sai lahendatud. Konstitutsioonikohus leidis juba mitme aasta eest, et samasooliste partnerite pered vajaks samuti riigilt õiguslikku kaitset.
Opositsiooni arvates on aga koalitsioon mõelnud välja lihtsalt abielu sünonüümi, mille kaudu hiilida mööda põhiseadusest, kus on kirjas, et abielu on mehe ja naise vaheline liit.
"Abielu ei nimeta te abieluks, vaid olete välja mõelnud mingi paralleellahenduse, loomaks sellistele suhetele õiguslik alus," sõnas Läti seimi liige Linda Liepina.
"Kutsun Rahvuslaste Ühendust ja Ühendatud Nimekirja ühinema ettepanekuga saata praegune seimi koosseis laiali. Pole teist võimalust. Me ei suuda kolm aastat töötada olukorras, kus on valed ja pettused," ütles Läti seimi Läti Esikohal fraktsiooni esimees Ainars Šlesers.
Õige pea peaks Läti seim heaks kiitma ka Istanbuli konventsiooni.
Eesti parlament võttis juunis vastu perekonnaseaduse muudatused, mis annavad seadusliku õiguse abielluda ka samasoolistele paaridele.
Toimetaja: Karl Kivil, Ragnar Kond
Allikas: LSM, "Aktuaalne kaamera"