Antisemitismi ilmingud on pärast Hamasi-Iisraeli sõja algust järsult sagenenud pea kogu läänemaailmas.

Kahe Montreali juudi kooli uksest tulistati kuul läbi. Õnneks toimus tulistamine ajal, mil koolitöö oli juba lõppenud, kedagi hoones ei viibinud, mistõttu ei saanud keegi ka kannatada. Paar päeva varem tungiti kallale Iisraeli poolt meelt avaldanud demonstrantidele, paar meeleavaldajat sai kergemaid vigastusi.

Viimaseil nädalail on kogu Kanadas registreeritud kümneid juudiviha avaldusi. Hamasi-Iisraeli sõja algusest peale on aga toime pandud rohkem juudivastaseid ründeid kui kogu möödunud aasta jooksul kokku.

"Viimase paari nädalaga on olnud tõus. Kõige tähtsam on aga, et paljudest vahejuhtumitest ja vihakuritegudest politseile üldse ei teatadagi. See on tähtis, sest meie statistika pole  täpne, kui iga ohver temavastasest kuriteost meile teada ei anna," lausus Montreali asepolitseiülem Vincent Richer.

Prantsusmaal juutide eluasemetel ilmunud Taaveti tähtede puhul kahtlustatakse koguni Venemaa eriteenistusi. Ägenevat juudiviha ainult nende kaela ajada aga kuidagi ei saa. Juudid on ärevil ja on hakanud juba oma identiteeti maha salgama:

"Kui noored inimesed siia sööma tulevad, palun ma neil nende juudi mütsikesed peast võtta, kui nad siit ära lähevad. Ma ei taha tunda ennast süüdi, kui nendega midagi juhtub. Me peame valvsad olema," ütles Daphna Benyamine pitsarestorani omanik Villeurbanne'is.

Ka Saksa juudid on hakanud oma identiteeti varjama ning paljud kolivad koguni Iisraeli, uskudes seal sõjast hoolimata ohutuma olevat. Saksa valitsustegelased ning president on tauninud juudivastaseid rünnakuid karmisõnaliselt ning lubanud juute igati kaitsta. Turvatunnet need lubadused Saksa juutides aga ei tekita.

"Kaunid sõnad ja solidaarsusavaldused, juutide poolele asumised, ega me ole nendega väga rahul, sest tegude keelde neid sõnu seni eriti tõlgitud pole," lausus Berliini juudi kogukonna aktivist Anna Segal.

Äsja tähistati Saksamaal ja Austrias 85 aasta möödumist kurikuulsast juudipogrommide ööst, Kristalliööst. Praegu ükski Euroopa valitsus juudivaenulikku poliitikat ei aja ning juute inimkonnast väljaspool seisvaks ei kuuluta. Antisemiitlikud rünnakud on rohkem kodanikeühenduste asi, küll tegelevad sellega neonatslikud rühmad, järjest enam aga palestiinameelsed või islamistlikud aktivistid. Juutide jaoks pole aga lõpuks vahet, kes konkreetselt nende elu ära rikkuda üritab.