Pigem konservatiivse hoiakuga Münchenis ilmuv väljaanne märkis, et Eesti ei ole paanikas riik, vaid teadlik oma haavatavusest. Eesti hoiatas aastaid oma partnereid Vene ohu eest, kuid liitlased ei võtnud seda väga tõsiselt. Kõik muutus pärast sõda Ukrainas, mille järel on NATO keskendunud just Baltikumi kaitsele. Kuid ka Eesti ise relvastab end, märkis väljaanne.

Eesti soovib tulevikus püsivalt panustada riigikaitsesse vähemalt kolm protsenti SKP-st. Protsentuaalselt kulutavad sellest rohkem vaid Poola, USA ja Kreeka. 

"Me peame tegema kõik endast oleneva, et Venemaa rünnak ära hoida," ütles Hanno Pevkur. "Seetõttu loodame heidutusele."

Eesti kaitseminister rääkis, et Ukraina sõjast tuleb teha õigeid järeldusi. Kaitse-eelarvest peaks võimalikult palju raha liikuma varustusse ja selle nimekiri on pikk: aastaks 2031 soovib Eesti osta muuhulgas Himarsi mitmikraketiheitjaid, haubitsaid, soomusmasinaid ja droone ning palju laskemoona.

Pevkur näeb selles ka teenet Euroopale. "Mul on kahju, et pean seda niimoodi ütlema, aga kui Balti riigid kukuvad, on järgmine Berliin."

Saksa väljaanne märgib, et see hinnang võib olla ülepingutatud, aga võib ka olla selgeltnägijalik. Igal juhul on riik valmis oma julgeoleku nimel ohvreid tooma, mis algab Ukraina toetamisest, milleks Eesti teeb oma majandusliku võimsuse poolest rohkem ära kui ülejäänud Euroopa.

Eestis on praegu registreeritud üle 50 000 sõjapõgeniku Ukrainast, samas kui riigis elab vaid 1,3 miljonit inimest. 

Kallas: Venemaa loodab, et suudab valu taluda kauem kui meie

Kaitsekulutuste tõstmise jaoks pidi valitsus kehtestama nii automaksu kui ka tõstma käibemaksu seniselt 20 protsendilt tuleval aastal 22-le. See polnud kindlasti populaarne otsus, eriti kuna Eestis on olnud viimasel aastal kõrge inflatsioon.

"Muidugi kulutaksin raha pigem muudele asjadele," ütles peaminister Kaja Kallas. "Kuid meie olukorras on see kõige mõistlikum, mida teha saame."

Kallase sõnul on ta mures, et Euroopa väsib abist Kiievile ja Moskva saab sellest jõudu. "Venemaa loodab, et suudab valu taluda palju kauem kui meie," hoiatas ta.

Eesti pole põhjust Venemaad praegu väga karta. Moskva võimed on Ukrainas kinni, mistõttu jäi 2023. aastal ära suurõppus Zapad, millega Venemaa ja Valgevene varem avalikult Baltikumile suunatud rünnakut simuleerisid. 

Lisaks on NATO suurendanud oma kohalolekut piirkonnas – Saksamaa soovib paigutada 2025. aastaks Leetu 3500 sõdurit ehk terve brigaadi. Kuidas seda rahastatakse, on siiski veel ebaselge.

Eesti enda kaitsevägi on väike: 6500 tegevsõdurit, 28 000 vabatahtlikku. Moskva väed oleksid mõne aasta taguse NATO simulatsioonimängu järgi 60 tunniga Tallinnas. Eesti, Leedu ja Läti ellujäämise küsimus sõltub sellest, kui kiiresti saabub liitlaste abi. Ja millisel kujul. 

Tsahkna: idast ei tule midagi head, oleme võitluseks valmis

Merkur esitab küsimuse: kas NATO riskiks väikese Eesti päästmiseks avatud konfliktiga Venemaaga, kolmanda maailmasõjaga? Ja vastab sellele, et keegi ei taha seda päriselus testida, mistõttu tuleb tugevdada heidutust ja aidata Kiievit.

"Ukraina võitleb meie eest. Sõna otseses mõttes," ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna. Tema sõnul on aeg Venemaa agressioon lõplikult lõpetada ja Moskva oma piiridesse tagasi sundida. 

"Peame kasutama võimalust sellest agressiivsest režiimist lahti saada," ütles Tsahkna ja lisas, et ta ei pea silmas režiimimuutust. See on venelaste otsustada. 

Aga mis saab siis, kui asjad lähevad teisiti? "Oleme võitluseks valmis," ütles Tsahkna. "Oleme sajandeid näinud, et idast ei tule midagi head."