Kliimanõukogu tuli esimest korda kokku augusti lõpus ja valis Arjuse oma esimeheks. Eelmisel nädalal teatas aga Miltton, et Arjus liitub nende ridadega ja hakkab pakkuma klientidele kestliku elukeskkonna ekspertiisi.

Kliimaminister Kristen Michal ütles ERR-ile, et kui Arjus kliimanõukogu juhiks valiti, ei olnud tema plaan suhtekorraldusbüroosse tööle asuda teada.

"Aga inimene peab töötama, kui tahab toime tulla ja toitu lauale saada," sõnas ta.

Ministri sõnul on Arjus teada andnud, et vältimaks ka isegi näilist rollikonflikti, palub ta kellelgi teisel kliimanõukogu juhtimine enda õlule võtta. 

"Arvestades sellega, et ta deklareerib nõukogus ka oma kliendid, on see kindlasti sirge käitumine, kuidas maandada nii tegelik kui näiline rollikonflikt," lisas minister.

Michal märkis, et Arjus on valmis hea meelega ka nõukogus eksperdina oma kliendid deklareerima, et vältida olukorda, mis võiks heita varju tulevasele kliimaseadusele, -nõukogule või temale endale.

"Sama teemat – tööprotsesside läbipaistvust – peab tähtsaks ka kliimanõukogu ise ja on selle tõstatanud oma koosolekul ning arutanud, et kliimanõukogu tööd tehes oleks mõistlik kirjeldada oma osalused ja huvid erinevates valdkondades," rääkis ta.

Uue valitsuse loodud kliimaministeerium alustas kliimaseaduse väljatöötamise ettevalmistusi selle aasta juulist. Eesmärk on eelnõu koostamise ettepaneku esimene avalik konsultatsioon viia läbi juba sel sügisel ning saada seadus küpseks järgmise aasta suve alguseks.

Kliimanõukogu eesmärk on leida asjatundjate abil vastus küsimusele, kuidas saab väiksem keskkonnajälg Eesti konkursieeliseks.

Kliimanõukokku kuuluvad Timo Palo, Aveliina Helm, Kerli Kant-Hvass, Gunnar Okk, Marek Rannala, Tõnis Arjus, Ants-Hannes Viira, Veiko Uri, Sten Tamkivi, Rainer Sternfeld, Erik Puura, Grete Arro, Jaak Vilo, Kai Realo, Väino Kaldoja, Maia-Liisa Anton ja Kaspar Oja.

Miltton on Põhjamaades tegutsev kommunikatsiooniettevõte, mis laienes Eestisse 2016. aastal. Ettevõtte kaasasutaja Annika Arras ütles Arjuse meeskonda lisandumisel, et tema kompetentsid ja kogemus võimaldavad neil pakkuda mitmekülgsemat teenust, ühendades kaks suurt ühiskondlikku väljakutset – kuidas säilitada inimkeskne elukeskkond kliimakriisi ja kiirlinnastumise oludes.