Lühikesed seaduseelnõude kooskõlastusajad on nõutuks teinud ettevõtlusorganisatsioonid, kes pöördusid murega justiitsministeeriumi poole.

Mõnel juhul jäid organisatsioonidel eelnõudega tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks vaid loetud tööpäevad. Ettevõtjad juhtisid tähelepanu, et lisaks ei olnud eelnõus nende vajadust sageli sisuliselt põhjendatud või puudus näiteks plaanitavate muudatuste mõjuanalüüs.

Justiitsminister nõustus, et kiirkorras valminud eelnõusid on viimasel ajal tulnud ette tavapärasest rohkem.

Õigusaktides ei ole huvirühmadele arvamuse andmiseks minimaalset tähtaega sätestatud, kuid tuleks lähtuda põhimõttest, et kaasatavatele antakse piisavalt aega tagasiside andmiseks.

Laaneti sõnul suureneb kiireloomuliste seaduseelnõude arv tavaliselt igal sügisel, kuna uue aasta riigieelarve tuleb esitada riigikogule septembri lõpus. See peab aga vastama õigusaktidele ja enne eelarve esitamist valitsuse poolt riigikogus algatatud eelnõudele.

Viie kuu jooksul esitati justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks 58 eelnõu. Neist 13 olid seotud tuleva aasta riigieelarve menetlemisega.

Keskmiselt oli eelnõude kooskõlastamise aeg 12 tööpäeva, 58-st eelnõust 31 puhul järgiti valitsuse reglemendist tulenevat 15-tööpäevast tähtaega.

Ministeerium toob välja, et lühem kooskõlastusaeg oli riigieelarvega seotud eelnõudel, mille keskmine kooskõlastusaeg oli viis tööpäeva. Viimase viie kuu jooksul kooskõlastati ka 16 eelnõu, mis riigieelarvega seotud ei olnud, aga mille keskmine kooskõlastusaeg oli seitse tööpäeva. Neist mitmed tulenesid koalitsioonileppest.

Näiteks anti täistööpäevades perekonnaseaduse muutmise kooskõlastamiseks kolm tööpäeva, tulumaksuseaduse muutmiseks kaks tööpäeva ning keskkonnatasude seaduse muudatuse kooskõlastamiseks kolm tööpäeva.

Laanet märkis, et eelarve koostamine ei tule igal sügisel üllatusena, kuid kõiki muudatusi pole võimalik piisavalt aegsasti eelnõuks vormistada, sest viimased poliitilised otsused tehakse eelarveläbirääkimiste käigus.

"Arusaadavalt jätab see väga kitsa ajaraami eelnõu ettevalmistamiseks, kaasamiseks ja valitsusele esitamiseks, mis automaatselt tähendab ka hea õigusloome põhimõtetest kõrvale kaldumist. Samuti ei pruugi selle tulemusena kahjuks huvirühmadele alati jääda piisavalt aega eelnõuga soovitud määral tutvumiseks," kirjutas Laanet.

Laaneti sõnul tuleb olukorras, kus riigieelarve läbirääkimised mõjutavad paratamatult valitsuse õigusloomet ja riigieelarve koostamise protsessi muuta ei ole võimalik, riigieelarvega seotud eelnõud hoida teravdatud tähelepanu all.

"Ministeeriumid peaksid alustama koostööd huvirühmadega niipea, kui eelarveläbirääkimistel tehtud kokkulepped on teada. Huvirühmade sisuline panus on sealjuures omakorda ääretult oluline, et teadvustada ning kaardistada eelnõude võimalik mõju ja riskid, luues seeläbi eeldused põhistatud otsustusteks," ütles Laanet.