Hasartmängumaksust läheb 47,8 protsenti kultuurkapitalile ja sellest omakorda 3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkonna õppejõudude stipendiumiprogrammi. 

Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa ütles, et toetus peaks täiendavalt ergutama õppejõudu tegelema paralleelselt põhitööga ka loominguga. "Raha küsitakse näiteks raamatu kirjutamiseks või vahel ka heliteose kirjutamiseks või ka mingi loomepraktika läbiviimiseks," sõnas Allikmaa. 

2018. aastal, kui seadusesse seda võimalust kavandati, uskus kultuuriministeerium, et 10 000-euroseid stipendiume jagub 50 õppejõule aastas. Hasartmängumaksu on aga hakanud rohkem laekuma ning tänavu maksab kultuurkapital välja 90 10 000-eurost stipendiumit. Rohkem taotlusi ei tulnud. 

"Riigikogu otsustas veel ka hasartmängumaksu ennaktempos tõsta," meenutas Allikmaa. "Lähiaastatel oleks seda raha võib-olla isegi kolm korda rohkem, kui seda algselt oli plaanitud," lisas ta. 

Allikmaa ei pea õigeks, et iga taotleja raha kontole saab. "Kadus ära igasugune ekspertiisi mõte ja kultuurkapitalile omane kvaliteedihindamise võimalus," rääkis ta. 

Riigikogu kultuurikomisjoni juht sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof ütles samuti, et stipendium ei tohiks olla mõeldud kõigile taotlejatele. "On ju nähtud ette, et projektid konkureerivad üksteisega ja valitakse välja parimad," selgitas Pikhof. 

Riigikogu kultuurikomisjonis sündinud eelnõu järgi ei läheks õppejõudude stipendiumiteks mitte 3,8 vaid kaks protsenti kultuurkapitalile laekunud hasartmängumaksust. 

"Siis jätkuvalt on võimalus välja anda 50 stipendiumit ja pisut rohkem," selgitas Allikmaa. "Ja isegi on võimalik mõelda selliselt, kui suur see stipendium konkreetselt on. Et kas see on 10 000 eurot või on see järgmisel aastal näiteks 11 000 või 12 000 eurot," lausus ta. 

Ka praegu saaks seaduses ette nähtud summa hoopis suuremateks osadeks jagada. Näiteks nii, et stipendium küündiks 20 000 euroni õppejõu kohta. "Antud lahendus oleks ebaõiglases proportsioonis teiste kultuurkapitali poolt makstavate stipendiumite piirmääradega," selgitas Pikhof, kelle sõnul ulatuvad ülejäänud stipendiumid mõnest tuhandest 10 000 euroni. 

Eelnõu seletuskirja järgi suunataks õppejõudude arvelt üle jääv raha kultuurkapitali sihtkapitalidesse. Heljo Pikhof lisas, et vahendeid saab kasutada ka loomeinimeste sotsiaalseteks garantiideks.

"Kokku 2,1 miljonit oleks võimalik selles suunas järgmisel aastal liigutada. Sotsiaalsed garantiid oleks siis loomeinimestel, kes saavad toetust," selgitas Pikhof.