"Kolmandasse kvartalisse jäi ka Elektrilevi nõukogu otsus pikendada tänase juhatuse volituste tähtaega ja suurendada juhatuse liikmete arvu viieni," teatas Härm teisipäeval ettevõtte kolmanda kvartali tulemusi tutvustaval pressikonverentsil.

Uue juhatuse liikmed on tema kõrval veel teeninduse ja kliendikogemuse juht Ardi Ratassepp, innovatsioonijuht Rudolf Penu, finantsjuht Kristi Ojakäär, varahalduse- ja arendusjuht Rasmus Armas ning lisaks toodi juhtkonda ka käiduvaldkonna juht Andres Tõnissaar. Seni kuulusid Elektrilevi juhatusse Härmi kõrval veel Armas ja Ojakäär.

Uue juhatuse ametiaeg algab 1. jaanuaril 2024.

Elektrilevi nõukogu kinnitas ka juhatuse tegevuskava, mille peamine siht on, et ettevõte muutuks veel kliendikesksemaks ning jätkuks võrguteenuse kvaliteedi kasv. 

Ettevõtte otsib võimalusi investeeringute suurendamiseks

Teisipäeval antud ülevaate kohaselt investeeris Elektrilevi kolmandas kvartalis varustuskindluse tõstmiseks ja tootjate liitumisvõimaluste arendamisse 46 miljonit eurot, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 53 protsenti rohkem.

"Üheksa kuuga oleme kokku investeerinud 121,2 miljonit eurot ja see on juba peaaegu sama palju kui tervel eelmisel kalendriaastal (123 miljonit). Ehk sellel aastal oleme rekordilisel 169 miljoni euro investeeringute kursil," rääkis ettevõte finantsjuht Ojakäär pressikonverentsil.

Kolmandas kvartalis investeeris Elektrilevi 118 alajaama ja 350 kilomeetri liinide ehitamisesse.

"Selle tööga me tõstame ilmastikukindla võrgu osakaalu, keskpinge ja madalpinge võrgust kokku on meil eelmise kvartali lõpuks 74,2 protsenti juba ilmastikukindel ja mõnevõrra tõstame seda ka selle aasta lõpuks," ütles Ojakäär.

Härm tunnistas, et kallinenud hinnad on investeeringute suurenemist mõjutanud, aga sama ei saa öelda, et tegemist oleks ainult hindade kasvust põhjustatud summade suurenemisega.

"Oleme selgelt teinud rohkem kui eelmisel aastal nii alajaamade kui kilomeetrite lõikes," rõhutas ta pressikonverentsil.

"Aga kui tahame jätkata sellega, et panustame töökindluse kasvatamisse, siis peame panustama, et investeeringute tase võrku oleks jätkuvalt kõrge," tõdes Härm. "See on ka põhjus, miks me oleme paralleelselt läbirääkimistes nii kliimaministeeriumi, konkurentsiameti kui ka teiste võrguettevõtetega, et leida sobiv lahendus, kuidas suudaksime investeeringuid rahastada. Sest on selge, et lähiaastatel on vaja investeeringuid teha rohkem ja rohkem," lisas ta.

Elektrilevi kolmanda kvartali tulemused

Elektrilevi müügitulu ulatus kolmandas kvartalis 63,2 miljoni euroni, mis on 15,5 protsenti protsenti enam kui mullu kolmandas kvartalis. Investeeringud on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tõusnud 53 protsenti, 46 miljoni euroni. Uuest aastast tõuseb Elektrilevi töötajate arv pea 850 inimeseni, teatas ettevõte pressiteate vahendusel.  

Elektrilevi eesmärk on kasvatada aasta lõpuks ilmastikukindla võrgu osakaalu 74,5 protsendini ja üheksa kuuga oleme ehitanud juba 928 kilomeetrit ilmastikukindlat võrku, teatas ettevõte.

2023. aasta kolmandas kvartalis lisandus võrku 1332 uut elektritootjat võimsusega 67,3 MW, kvartali võrdluses on võrku lisandunud tootjaid 17 protsenti vähem, aga tootmisvõimsust 30 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. "Elektrilevi võrgus on kolmanda kvartali seisuga 20 397 elektritootjat tootmisvõimsusega 791 MW. Usun, et järgmisel suvel katavad meie hajatootjad juba suure osa elektritarbimisest," sõnas Härm.

"Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, tuues elektri kohale pea kõikidesse kodudesse ja ettevõtetesse. Elutähtsa teenuse pakkujana mõjutab Elektrilevi tegevus pea iga eestimaalast. Alates 2024. aasta esimesest kuupäevast hakkavad Elektrilevi struktuuri kuuluma kõik elektrivõrgu juhtimise ja haldusega seotud funktsioonid. Elektrilevist saab sellega tööandja enam kui 850 töötajale" kinnitas Mihkel Härm.

Võrguteenuse müügimaht on teises kvartalis vähenenud 5,1 protsenti võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga, tulenevalt majanduskeskkonna mõjudest, kuid ka elektrihindade tõusuga alanud tarbimise kokkuhoiust ja kindlasti mõjutab seda ka hajatootmise hüppeline kasv viimase kahe aasta jooksul.

EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli kolmandas kvartalis 25,5 miljonit eurot, mis on 168,4% protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kulumieelse ärikasumi kasv käesoleval aastal on tingitud 2022. aasta kõrgemast kaoelektri kulust. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvasid võrguteenuse püsikulud 2023. aasta III kvartalis 6,4 mln eurot, mis on seotud kõrgemate remondi – ja hoolduskuludega ning sisse ostetavate teenuste kuludega.