Euroopa Liidus kokkulepitu kohaselt lisaks praegustele suurettevõtetele tekib 2024. aastast ESG raportite esitamise kohustus ka väiksematele ettevõtetele, mida võiks Euroopas olla alla 60 000. Lisaks hindab mitukümmend reitinguettevõtet ettevõttete kestlikkust ja annab neile kestlikkuse reitinguid.

Reaalsuses on senini ESG hinnangutes olnud üsna suured erisused ja nende rakendamine on toonud kaasa olukordi, kus näiteks tubaka või õlitootjad on mõnedel hinnangutel olnud kestlikumad kui näiteks elektril sõitvaid autosid tootev Tesla.

Olukorra ühtlustamiseks on Euroopa Komisjon teinud liikmesriikidele ettepaneku, et ettevõtetele ESG reitinguid andvad ettevõtted peaksid oma reitingute andmise läbipaistvamaks muutma ja allutama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) kontrollile.

Kokku puudutaks muudatus 59 ettevõtet, mis annavad ettevõtetele ESG reitinguid. Lisakulusid tekiks ESMA-le reitingufirmade reguleerimisel alla nelja miljoni euro, mille tasumine on plaanis panna reitingufirmadele kohustuseks.

Komisjoni ettepanek ei näe ette, et reitingufirmad peaksid reitingud ühtlustama, vaid lihtsalt nende kujunemist ja reitingu andjate tegutsemist läbipaistvamaks muutma.

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas täna valitsuse ettepanekut Euroopa Komisjoni plaani toetada ja toetas seda, ütles keskkonnakomisjoni esimees, Eesti 200 liige Igor Taro. "Toetasime süsteemi läbipaistvaks muutmist ja taksonoomia teemat. Need põhjused tundusid täiesti adekvaatsed."

Praegu peavad kestlikkusaruandluse raporti koos majandusaasta aruandega esitama enam kui 500 töötajaga avaliku huvi ettevõtted, nagu näiteks börsidel noteeritud firmad, pangad või kindlustusandjad. Alates 2024. aastast kohustus laieneb.

Koos 2024. aasta majandusaasta aruandega peavad kestlikkusaruandluse esitama ettevõtted, mille puhul vähemalt kaks kolmest näitajast vastab tõele: rohkem kui 250 töötajat, käive suurem kui 40 miljonit eurot või varasid rohkem kui 20 miljonit eurot.

Aruandes peaks ettevõte hindama, millist olulist mõju avaldab ettevõte inimestele ja keskkonnale, näiteks bioloogilise mitmekesisuse kadu või inimõiguste rikkumised ja milliste jätkusuutlikkuse riskide ja võimalustega võivad kaasneda ettevõtte jaoks olulised finantstagajärjed.

Lisaks tuleks avalikustada ka konkreetseid kestlikkuse poliitikaid, mida vaadatakse iga aasta üle ja viiakse ka ellu; tegevusplaane ja viise nende saavutamiseks ning viimaks ka eesmärke ja mõõdikuid.

Sealhulgas tuleks arvesse võtta kogu väärtusahelat – nii tarnijaid, töötajaid, tarbijaid kui ka kogukonda laiemalt. Nii lühikeses, keskmises kui ka pikas vaates.