Kui veel 2014. aastal oli Eestis tarbitud lihast 90 protsenti ka Eestist pärit, siis 2022. aastaks langes see 77 protsendi peale.

"Mure ei olegi see, et eestlane sööb vähem, vaid meil on tootjaid jäänud vähemaks, meil on loomakasvatajaid jäänud vähemaks. Midagi pole teha, sissetoodava liha hind on lihtsalt niivõrd palju odavam," rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.

Statistikaameti andmetel on kaheksa aasta võrdluses liha tarbimine kasvanud veidi alla 15 000 tonni jagu, kuid liha import on kasvanud 22 000 tonni.

"Valmistoodetesse lähebki lihtsalt rohkem imporditud liha," sõnas Lindsaar.

Tihti ei oska tarbija kodumaist toodet eelistada, valmistoodete puhul ei ole see tihti üldse kirjas, kust liha pärit on. Liha impordi kasv on mureks kohalikule lihatootjale ja see viib maksutulu Eestist minema, tõdes Lindsaar.

Mureks on ka tõsiasi, et kui Eestis toodetud liha keskkonnamõju saab jälgida, siis impordi puhul on see palju hägusem.

"Nüüd me toome seda liha suuremas mahus sisse, eeldame, et teises riigis jälgitakse paremini rohenõudeid, et nad hoiavad oma loomi vastavalt standarditele, hoolitsevad loomade eest, vähendavad veetarbimist. Tegelikult me ei tea seda," nentis Lindsaar.

Aidata võiks Lindsaare sõnul regionaal- ja põllumajandusministeerium plaanitud seadusmuudatus, mis kohustaks lihatoitude puhul restorane ära märkima, kust liha pärit on. Ministeerium vastas ERR-i päringule, et selleks esitatakse eelnõu järgmise aasta esimeses pooles, kuid selle täpne sisu pole veel kindel.