"Vikerhommikus" riigikantselei rolli selgitanud Peterkop tuletas meelde, et eestlased on üks väiksemaid rahvaid maailmas, kellel on oma täiemõõduline riik. "Sellist riiki ülal pidada on suur luksus ja meie riik on igal juhul väga õhuke. Meil ei ole tegelikult kuskil mingit rasva," ütles riigisekretär, mööndes, et mingeid pisikesi kokkuhoiukohti, kus käib dubleerimine, on võimalik leida.

"Aga põhimõtteliselt, kui me räägime kokkuhoiust, et liiga palju on ametnikke, siis me peame samas kontekstis rääkima ka seda, et siis riik midagi ei tee. Ma näen kogu aeg seda, et kui me räägime kärpimisest, siis kõik on sellele vastu, aga kogu aeg nõutakse, et on vaja vähem ametnikke. Vähem ametnikke tähendabki seda, et riik teeb vähem," rääkis Peterkop, kelle juhitavas riigikantseleis on 160 ametikohta.

Ta meenutas suurt vastuseisu, mis kaasnes kaitseväe juhataja paari aasta taguse otsusega panna kinni kaitseväe orkester, mis riigi sõjalisele võimele suurt midagi juurde ei anna. "Iga asja puhul, kui üritad midagi kinni panna, tuleb tohutu kisa. See näitab, et meil tegelikult selliseid suuri kärpevõimalusi ei ole. Suured kärpevõimalused on ainult siis, kui me ütleme, et riik nüüd midagi enam ei tee."

Ametnike või näiteks nõunike arvu vähendamise tagajärjed võivad Peterkopi sõnul avalduda alles mõne aja pärast. "Need ei pruugi kohe silma paista, sest halvad otsused, kuni need siis ka ellu viiakse ja need mõju hakkavad avaldama, võivad võtta mitu aastat."

Riigikantselei plaanib praegu üldise kärpe-eesmärgi täita, vähendades oma kulusid 400 000 euro ulatuses. Teiste seas kaotas riigikantseleis töö strateegilise kommunikatsiooni osakonna direktor Kersti Luha. Peterkop selgitas, et kuna nende eelarvest üle 70 protsendi on tegelikult personalikulu, siis tulebki inimeste kallale minna. Kersti Luha on üks inimene juhatusest, kes töö kaotab, ent koondatuid on riigikantseleis veel, kinnitas Peterkop.

Strateegilise kommunikatsiooni ja operatiivkommunikatsiooni üksuste taas kokkuliitmisest loodab riigisekretär, et sünnib parem koostöö. Peterkop tunnistas ka, et Luha koondamisotsus oli talle emotsionaalselt väga raske, kuna ta ise kunagi kutsus ta sellele ametikohale tööle ning tegemist on meeldiva inimesega.

"Kersti tunnustuseks tuleb öelda, et ta pidas väga hästi vastu. Ta mõistis mind. Ta isegi tuli mulle appi selle vestlusega. Ütles, et Taimar, ma saan aru, et sul on väga halb siin minuga rääkida, lähme nüüd edasi. Nii et ma pean tunnistama, et kõikidest koondamisjuhtumitest, kui nii saab öelda, oli see üks meeldivamaid kogemusi, mis mu elus on olnud. Oli mõlemapoolne väga ratsionaalne lähenemine ja emotsioonid suudeti hoida vaos," kirjeldas Peterkop Luha koondamist.

Valitsuse liikmed on asunud kaevikutesse

Neljapäev on riigikantselei töönädala keskpunkt, kuna toimub valitsuse istung, kabinetinõupidamine ja valitsuse pressikonverents. Praegu lõõmavad kired riigieelarve ja õpetajate palga teemal. Peterkopi sõnul tuleb neil täna väga keeruline päev.

"On sellised lahknevad arvamused, mis on avalikult välja öeldud. Alati on halb märk see, kui läbirääkimisi peetakse ajakirjanduse vahendusel, mitte otse. See tähendab, et kaevutakse juba maasse, kus on hiljem raskem kompromissi jaoks välja ronida," selgitas Peterkop olukorra keerulisust.

Kõige olulisem on tema hinnangul praegu see, et valitsus toimib, tehakse otsuseid. "Ja need inimesed, kes valitsuses on, need ei ole ju mingid kurjad poliitikud, kes tahavad inimestele halba, vastupidi, nad tahavad inimestele head, nad tahavad teenida Eesti riiki. Ka need valusad ja keerulised otsused, mis tehakse, tehakse ikkagi üldist hüve silmas pidades," selgitas Peterkop poliitiku töö olemust.