Sancheze kandidatuuri poolt hääletas 179 saadikut 350-kohalises parlamendi alamkojas. Vastu hääletas 171 saadikut.

Pedro Sanchez on olnud võimul alates 2018. aastast. Kuigi tema juhitud sotsialistid (PSOE) jäid juulikuistel valimistel teisele kohale, ei suutnud esikoha saanud paremtsentristlik Rahvapartei (PP) koguda piisavalt toetust teistelt erakondadelt võimule saamiseks.

Kaalukeeleks osutunud endise Katalaani regionaalse valitsusjuhi Carles Puigdemonti juhitud erakond Koos Kataloonia Eest (Junts per Catalunya) nõudis Puigdemontile ja teistele 2017. aastal Kataloonia iseseisvust välja kuulutada püüdnud poliitikutele amnestiat. Praegu elab Puigdemont eksiilis Belgias Waterloos, sest kodumaal ähvardab teda vanglakaristus.

Sanchez nõustuski vastu võtta amnestiaseadust, mis kindlustas talle Puigdemonti erakonna toetuse. Amnestiaseadus on riigis sügavalt ebapopulaarne ning selle vastu astusid välja ka mitmed prominentsed Sancheze erakonna liikmed. Siiski sai Sanchez oma erakonnakaaslastelt vabad käed läbirääkimiste pidamiseks.

Parempoolne opositsioon esitas juba amnestiaseaduse plaani vastu hagi kohtusse ning võrdles Sancheze tegevust Ungari ja Poola võimude katsetega õõnestada õigusriiki. Sancheze otsust kritiseerisid ka Hispaania prokuröride ja kohtunike ametiliidud.

Parempoolsete valijate pahameel on nii suur, et võimud saatsid 1600 politseinikku korra pidamiseks Hispaania parlamendi ümbruses enne hääletust. Pealinnas Madridis on viimastel nädalatel leidnud aset ulatuslikud meeleavaldused amnestiaseaduse vastu.

Uus Hispaania vähemusvalitsus koosneb sotsialistidest ja vasakpopulistlikust erakonnast Sumar. Sanchez lubas lisaks amnestiaseaduse vastuvõtmisele, et uus valitsus tõstab riigis miinimumpalka 60 protsendini keskmisest palgast ja lubab alla 30-aastastel hispaanlastel kasutada ühistransporti tasuta. Eakatele ja puuetega inimestele on ühistranspordi piletitasu kaotamine juba otsustatud.

Samas on valitsuse pikaajaline püsimine küsimärgi all, sest Puigdemonti erakonna esindaja ütles vahetult enne hääletust, et erakonna jätkuv toetus valitsusele hakkab sõltuma edasistest valitsuse sammudest Kataloonia küsimuses ning sõlmitud kokkuleppest kinnipidamisest.