Kui 2022. aasta parlamendivalimistel said valitsevad sotsialistid 41,2 protsenti häältest ning absoluutse enamuse parlamendis, siis langes selle aasta oktoobris nende toetus 29 protsendi peale. Kuid peaminister Antonio Costa tagasiastumiseni viinud korruptsiooniskandaal viis erakonna toetust ajaloolise madalseisuni: nüüd toetab erakonda ainult 25,1 protsenti valijatest, vahendab Euractiv.

Esikohale tõusis opositsiooni juhtiv jõud paremtsentristlik sotsiaaldemokraatlik partei (PSD), mida toetab nüüd 27 protsenti valijatest. Samas pole nende toetus võrreldes viimaste valimistega oluliselt muutunud.

Suurim toetuse kasv tabas hoopis parempopulistlikku erakonda Chega. 2019. aastal asutatud partei sai viimastel valimistel 7,2 protsenti antud häältest, kuid praegu toetab seda juba 17,1 protsenti valijatest.

Kuna PSD juht Luis Montenegro ütles 12. novembril, et ta ei kavatse teha koostööd Chegaga, poleks tal praegu võimalik võimuletulekuks piisavalt toetust koguda, sest PSD ja teiste paremtsentristlike erakondade toetusest ei piisa enamuse saamiseks ilma Chegata.

Siiski võib Montenegro pärast valimisi Portugali peaministriks saada, kui temaga lähevad koalitsiooni või pakuvad talle koalitsioonivälist toetust usaldushääletustel seni riiki valitsenud sotsialistid. Selline võimalus hakkab aga sõltuma sellest, kes sotsialiste juhtima hakkab.

Siseminister Jose Luis Carneiro teatas esimesena kavatsusest kandideerida PS uueks juhiks pärast Costa tagasiastumist. Mõõdukast poliitikust Carneiro ütles, et ta toetaks PSD valitsust, kui see oleks vajalik Chega valitsusse pääsemise ärahoidmiseks. Nii sünniks Portugalis parem- ja vasaktsentristide suur koalitsioon.

Carneiro peamine konkurent on endine taristuminister Pedro Nuno Santos, kes kuulub erakonna vasaktiiba. Santos toetab hoopis liitu vasakpoolsete erakondadega. 2015. kuni 2022. aastani juhtis Antonio Costa riiki vasakbloki (BE) ja kommunistide juhitud valimisliidu (CDU) toetusel.

See kord ei ennusta aga küsitlused vasakpoolsetele erakondadele enamust isegi koos roheliste erakondadega PAN ja Livre. BE toetus küsitlustes püsib 9,4 protsendi peal ja CDU toetus 3,5 protsendi peal. Rohelisi PAN-ist ja Livrest toetab vastavalt 2,9 ja 3,2 protsenti valijatest.