Kishida ja Xi pole kohtunud viimase aasta jooksul, ning kohtumine toimus kahe riigi jahenenud vaheliste suhete taustal. Osaliselt kajastus see ka kohtumise sisus.

Nii nõudis Kishida Hiinas vahistatud Jaapani kodaniku vabastamist ning Hiina mereväe tegevuse lõppemist Jaapani kontrollitud Senkaku saarte läheduses. Hiina ja Jaapan on pikalt vaielnud, kellele saared täpselt kuuluvad.

Samuti tõi Xi uuesti välja Hiina senist vastuseisu Jaapani otsusele lasta Fukushima tuumajaama alal kogunenud reovesi ookeani. Jaapan väidab, et vesi on piisavalt hästi filtreeritud ja lahjendatud rahvusvaheliste standardite kohaselt, et selle ookeani laskmine oleks ohutu. Samuti teeb Jaapan koostööd Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga, mille esindajad vaatlevad vee ookeani juhtimise protsessi. Paljud teadlased on Jaapani väidetega nõus.

Hiina aga keelustas Jaapani mereandide importi, väites, et Jaapani toodang polevat enam ohutu.

Siiski püüdsid osapooled leida kohtumise käigus ühise keele ning erimeelsusi siluda. Analüütikute sõnul on positiivseks märgiks see, et kohtumine kestis üle tunni aega algselt plaanitud 45 minuti asemel.

Nii leppisid osapooled kokku ühiselt lahenduste otsimises Jaapani mereandide impordi ja Fukushima reovee teemal.

Samuti kinnitas Kishida, et Jaapani positsioon Taiwani küsimuses pole muutunud. 1972. aastal kinnitas Jaapan, et see "saab aru ja austab" Pekingi positsiooni, et Taiwan on Hiina võõrandamatu ala.

Kishida rõhutas, et Jaapan ja Hiina peavad naabritena koos eksisteerima ja õitsema. Jaapani peaminister lisas, et ta tahab avada uue peatüki kahe riigi suhetes.

Xi ütles, et Jaapani ja Hiina jaoks on oluline rahumeelne koos eksisteerimine, sõprus kahe riigi vahel põlvkonnast põlvkonda ning mõlemale osapoolele kasulik koostöö.

Kaks poolt leppisid kokku majandusalase koostöö süvendamises. Kohtumise tulemusel korraldavad Jaapan ja Hiina edaspidi kahepoolset kõrgtasemelist dialoogi majandusküsimustes. Eraldi toodi välja rohemajanduse, energiatõhususe ja tervishoiu valdkondi.