Uurimise algatamisest teatati mullu jaanuaris seoses kahtlustusega, et riigi tervishoiuministeeriumist lekkis pandeemia ajal märkimisväärses koguses konfidentsiaalset infot.

Skandaal, millele Šveitsi meedia andis nime "Coronaleaks" ja "Bersegate", keerles selle ümber, kui palju terviseminister Berset, kes täidab praegu roteeruva presidendi ametit ning juhtis tookord valitsuse reageerimist koroonapandeemia väljakutsetele, teadis ja milline mõju oli leketel valitsuse otsustele.

Uurimine algatati seoses teadetega, et Berset´ endine kommunikatsioonijuht lekitas pandeemia haripunkti ajal riigi ühele suurimale meediamajale Ringierile süstemaatiliselt infot valitsuse konfidentsiaalsete plaanide kohta meetmetest viiruse vastu, seal hulgas äride taasavamise ja vaktsiinide osas.

Uurimise korraldanud parlamendi kontrollikomitee ütles reedel kokkuvõtet tehes, et nad leidsid tõendeid, et suur hulk salastatud infot valitsuse tegevuse ja plaanide kohta reageerimisel pandeemiale lekkis ja ilmus erinevates meediakanalites ja -väljaannetes.

24 väljaande umbes 200 avaldatud artiklis sisaldus info, mis põhines nendel lekitustel, ütlesid uurijad pressikonverentsil.

Infolekked viisid "usalduse kadumiseni föderaalnõukogu sees (valitsuses) ning neil oli konkreetsed tagajärjed viisidele, kuidas valitsus langetas otsuseid".

Uurimine tuvastas, et Ringieri juht sai Berset´ endise kantseleiülema käest "konfidentsiaalseks" määratletud infot.

Berset, kes lahkub aasta lõpul nii riigipea ametist kui ka valitsusest, oli "teadlik oma kantseleiülema regulaarsetest kontaktidest Ringieri juhiga", märkisid uurijad.

Kuid nende sõnul ei leitud tõendeid, et Berset oleks olnud teadlik infovahetuse konkreetsest sisust või et pandi toime lekitamisi.

Berset´le pannakse süüks, et ta ei astunud konkreetseid samme jõudmaks jälile, mis tema juhitud ministeeriumis oli toimumas.