Viis ja pool aastat tagasi oli Delfi fotograaf Andres Putting õigel ajal õiges kohas ning sai pildile selle, mida oli kuluaarides sahistatud – erinevate elualade spetsialistid kogunevad koosviibimistele ühiskonnaelu valupunktide üle arutama.

"Me seal tegime ka hulga tagantjärele selliseid natuke naljakaid intervjuusid kõikide nende osalejatega, kes siis kes paremini või halvemini püüdsid varjata seda, et nad ei tea, mis kohtumised need on ja ei saa väga rääkida ja üldse ei oska sel teemal midagi öelda," rääkis Eesti Ekspressi poliitikatoimetaja Urmas Jaagant.

Kohe hakati liikumist seostama Margus Tsahknaga, kes ka piltidele jäi, ning paljudele oli selge, et sünnib uus erakond. Tsahkna aga ei tahtnud üldse esiplaanil olla.

"Kindlasti mõjutas see, et Tsahkna oli tulnud Isamaast ja seal oli tal ju läinud selles mõttes kehvasti, et ta enam esimeheks ei kandideerinud pärast seda, kui tema katse muuta Isamaa põhikirja, tollal IRL-i põhikirja ei leidnud volikogul toetust, mille ta oli siis sidunud oma jätkamisega," selgitas Jaagant.

"See oli täiesti teadlik valik, et kuivõrd teda seostati ikkagi varasema erakonnaga, mida ta juhtis, et siis võib-olla see seos ei oleks olnud hea, kui ta oleks niimoodi väga tugevasti pilti jäänud. Seda enam, et Eesti 200 hulgas oli siis ja on ka praegu väga palju teisi häid inimesi, keda võib-olla tol hetkel avalikkus nii palju ei tundnud," ütles Eesti 200 üks asutajatest Indrek Nuume.

Tsahkna tunnistab, et pärast Isamaas oma ideedega üksijäämist ja erakonnast lahkumist ei olnud tal tõepoolest plaanis poliitikasse naasta.

"Minul oli see tahtmine, kui ma nägin, et on olemas ikkagi harukordne võimalus, et oma valdkonna eksperdid, tipptegijad ütlevad, et ma tulen, ma rikun oma elu ära sõna otseses mõttes... et ega nende inimeste IQ avalikkuse silmis, kui ta oli enne, ma ei tea, 145, siis sellest hetkest, kui nad teatasid, et ma lähen ja hakkan tegelema poliitikaga, siis avalikkuse silmis langes see kuskile 70 peale. See on tegelikult väga raske," ütles Tsahkna.

"Ma nägin, et see potentsiaal on olemas, siis see oli täpselt see, mikspärast mina kunagi tulin poliitikasse Mart Laari kutsel, et muuta midagi. Ja need inimesed tahtsid muuta," lisas ta.

Asjaosalised salgasid avalikkuse ees uue erakonna loomist. Tegelikult ei olnud sellest ka omavahel juttu.

"Seda ei öeldud välja, aga ma arvan, et see mõte oli nii-öelda tugevalt õhus. Mida tol hetkel ei teatud, kas need teemad üldse on sellised, mis võiks koondada inimesi piisaval hulgal, et üks erakond saaks sündida," ütles Nuume.

Tsahkna meenutab, et esialgu valmistati koos nii-öelda reformide paber, mida tutvustati liberaalsetele erakondadele. Keegi aga ei võtnud vedu.

"Mingi hetk me jõudsime selle sama tõdemuseni, ma arvan, mis paljud inimesed on läbi käinud, et küll on tore arutada, kritiseerida, aga mida edasi? Kas keegi meist on valmis võtma vastutust, et minema oma nime ja näoga kuidagigi poliitikasse? Ja siis oli see esimene, et kas tõesti me peame seda tegema, et las teised teevad. Ja siis oli, et aga me just arutame ju, et teised ei tee seda," meenutas Eesti 200 üks asutajatest Kristiina Tõnnisson.

Viis asutajaliiget avaldasid seepeale 2018. aasta mais Eesti 200 manifesti, kus teatasid erakonna loomisest.

"See energia, mis oli tekkinud, see teineteise mõistmine ja lõpuks ka see trots, et tegelikult on vaja neid asju teha ja see seisev vesi ei taha seda teha, et see programm ei ole valimisvõidu programm, siis mindi ja tehti minu arvates hullumeelne otsus kuus kuud enne valimisi hakata erakonda looma," rääkis Tsahkna.

Esimeseks suurrahastajaks sai üks liikumise käivitajatest, ettevõtja Priit Alamäe, kes annetas mõne kuu jooksul kuuekohalise summa eurosid. Kas see tasus end ära, sõltub vaatepunktist, sest esimene katsumus 2019. aasta riigikogu valimistel lõppes 4,4 protsendi toetusega valimiskünnise alla jäämisega. Samas tõi see erakonnale püsiva riigitoetuse. Kuigi pettumus valimistulemuses oli toona suur, tõdevad kõik siin loos kõnelenud nüüd, et see oli hea, et nii kiiresti parlamenti ei saadud.

"Kui vaadata algset tempot, et mais tulime välja esimese artiklijupiga, siis novembris asutasime erakonna ja märtsis olid riigikogu valimised – see oli pöörane, nagu Ameerika mägede aeg. Ja see, et me ei saanud esimestel riigikogu valimistel sisse ja Euroopa Parlamendi valimised ja siis kohalike omavalitsuste valimised, et see esimene neli aastat oli nagu õppeprotsess. Ja et nüüd me saime riigikokku sisse, ma arvan, see oli paras aeg, asjad läksid nii nagu pidid minema," rääkis Tõnnisson.

Nüüd, kui erakond on valitsuses, astub Margus Tsahkna lõpuks Eesti 200 juhiks.

"Kui Lauri Hussar teatas oma tagasiastumisest, siis me ju pidasime nõu, et kes selle saua nüüd võtab enda kätte. Ja kuna me oleme valitsuses keerulises olukorras, valitsuses laiemalt meil on Eesti riigis väga suured, väga karmid otsused, mis ei ole tulenenud Eesti 200 poliitilisest tegevusest, näiteks eelarve olukord või majanduslik seis mida me peame lahendama, siis siin on vaja hetkel eelkõige seda kogemust ja mind räägiti selles mõttes ära," sõnas Tsahkna.