Kui augustis lubasid Hiina võimud hakata majandust stimuleerima, tõusid välismaised puhasinvesteeringud Hiina aktsiaturule aasta algusest kokku ligi 33 miljardi dollarini, siis novembri keskpaigaks jäi sellest järele ainult 7,7 miljardit dollarit.

Põhjuseks peetakse Hiina kinnisvaraettevõtete süvenevat likviidsuskriisi ning oodatust kehvemaid majanduskasvu- ja ekspordinäitajaid.

Hiina võimude lubadused majandust ja konkreetselt kinnisvarasektorit toetada pole seni arvestatavat mõju investorite tujule avaldanud.

"Nad on teinud selliseid lubadusi iga kvartal, kuid viimased eluasemehindade andmed näitavad, et kinnisvarasektori jätkusuutliku taastumise tagamiseks on vaja rohkem riigi tuge," ütles Hiina majandusele keskenduv ökonomist Bruce Pang Financial Timesile.

Seega ootavad investorid hetke, kui Hiina majandus tõeliselt taastuma hakkab. Kuni seda pole toimunud, jätkub Hiina aktsiatest vabanemine teiste turgude aktsiate kasuks.

Kinnisvarasektor mõjutas ka Hiina riigieelarve maksutulusid, sest seni moodustas suure osa laekuvatest maksudest Hiinas arendajate kinnisvara müügile rakenduv käibe- ja tulumaks. Kui 2014. aastal moodustas maksulaekumine 18,5 protsenti Hiina sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis eelmisel aastal oli vastav näitaja ainult 13,8 protsenti. Seetõttu võib Hiina valitsus olla sunnitud otsima uusi maksutulude allikaid.

Siiski tõusid Hongkongi börsil kaubeldavate Hiina kinnisvaraarendajate aktsiad teisipäeval keskmiselt 4,4 protsendi võrra, sest valitsus teatas, et see käskis riigi osalusega pankadel pakkuda rohkem laene eraarendajatele.

Lisaks lubas Hiina valitsus novembri alguses käivitada ühe triljoni jüaani (140 miljardi dollari) suuruse investeeringute fondi majanduse turgutamiseks, mis tõstab Hiina eelarvepuudujääki sel aastal 3,8 protsendini SKP-st.

Siiski on toetuspaketi suurus neli korda väiksem kui 2008. aasta kriisi järel, kui Hiina valitsus suunas peamiselt taristu ehitusse neli triljonit jüaani, mis toona oli võrdne 13 protsendiga SKP-st.