X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Siseministeerium proovib taas mupole jõukasutamiseks õigusi anda

Korrakaitseüksuse mikrobuss
Korrakaitseüksuse mikrobuss Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Siseministeerium läheb uuele katsele eelnõuga, mis annaks kohalike omavalitsuste korrakaitseametnikele ehk munitsipaalpolitseile (mupo) õiguse füüsilist jõudu ja teleskoopnuia kasutada.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link tõi värsket eelnõu kirjeldades näiteks pargipingil tukkuva purjutaja. Kui Tallinna munitsipaalpolitseinik mõnda sellist märkab, ei saa ta peale inimese äratamise suurt midagi teha. Nii joobe kontrollimiseks kui ka inimese koju või kainestusmajja viimiseks tuleb kutsuda politsei.

"Me tahame jõuda sinna, et nad ei peaks kohe teisi kaasama ja võiksid need esimesed sammud ise ära teha. Alustades sellest, et indikaatorvahendiga see joove ära kontrollida," selgitas Link.

Joove kindlaks tehtud, saaks ametnik inimese ka kainestusmajja viia. Kusjuures selle tarbeks tohiks ta kontrollida, ega inimese taskutes või kehal keelatud esemeid ole.

Eelnõu järgi saaks kohalik korrakaitseametnik terve rea joobe tuvastamisega seotud võimalusi. Muuhulgas võiks ta kontrollida narkojoovet, viia inimest alkoholijoobe tuvastamiseks tervishoiuasutusse ning testida alkoholijoovet vereproovi abil. Linki sõnul võib joobe tuvastamist vaja minna mujalgi, kui avalikus kohas põõnajate puhul.

"See võib olla ka situatsioon, kus ongi mingi seltskond, kes räuskab avalikus kohas. Ja ka seal on vaja tuvastada, kas nad on alkoholijoobes või lihtsalt ülemeelikud. Et kas on üks rikkumine või on mitu rikkumist," rääkis link.

Avaliku korra rikkuja võidakse 48 tunniks kinni pidada

Täiesti eraldi õiguse saaksid ametnikud puhuks, kui neil on alust arvata, et keegi rikkus avalikku korda ehk avalikus kohas käitumise üldnõudeid.

Taolise väärteo menetlemiseks tekiks korrakaitseametnikul õigus inimesi kuni 48 tunniks kinni pidada. Seda juhul, kui inimene püüab põgeneda, teda ei ole võimalik teisiti tuvastada või on oht, et ta jätkab väärtegudega. Indrek Link selgitas, et 48 tunnine maksimumtähtaeg tuleb senistest seadustest.

"Me näeme eelkõige ikka seda, et kui inimene on vaja toimetada ametiasutusse, siis aeg piirdub menetlustoimingute tegemisega ja neid 48 tundi ära ei kasutata," ütles Link, kelle sõnul Tallinna linnavalitsus eraldi kinnipidamiskohta ehitama ei pea. "Kui kedagi on vaja 48 tundi kinni pidada, siis saab see toimuda koostöös politsei- ja piirivalveametiga."

Avaliku korra rikkumine hõlmab endas laia spektrit tegusid. Näiteks EKRE poliitik Jaak Valge sai sama paragrahvi järgi karistada selle eest, et aitas tuttaval punalippu heisata. Samuti saab avalikku korda rikkuda tänaval lärmates ja ebasobivas kohas keha kergendades.

Bussijänese kallal jõudu tarvitada ei tohi

Kui inimene ei allu riiklikku järelevalvet tegeva korrakaitseametniku korraldusele ja muud inimese mõjutamiseks mõeldud vahendid on ammendunud, võib ametnik eelnõu järgi tarvitada jõudu ehk vahetut sundi.

Siin on oluline roll just sõnapaaril "riiklik järelevalve". Näiteks bussijäneste püüdmine pole riikliku järelevalve osa ja selle töö käigus eelnõu jõudu kasutada ei luba. "Piletita reisijate kontrollimise osas me mingeid täiendavaid meetmeid ette ei näe," rõhutas Link.

Küll aga antakse MUPO-le õigus jõudu kasutada siis, kui ametnikud kontrollivad ühistranspordiseaduse täitmist. Nimelt püüab Tallinna linnavalitsus korrastada pealinna taksoturgu, kuid praegu sõidavad osad juhid seepeale lihtsalt minema.

Mõned neist ei esita ametnikele dokumente, mõned pargivad keelatud kohas ja mõned tarvitavad teise inimese teenindajakaarti. Praegu aitab nende puhul ainult politsei kutsumine. Siseministeeriumi hinnangul võiks ametnikel olla ka õigus ühissõidukijuhtide joovet kontrollida. "Juhtumid, kus ühissõidukijuht on joobes, ei ole kahjuks väga harvad," kirjutatakse eelnõu seletuskirjas.

Käerauad, gaas ja teleskoopnui

Indrek Link tõdeb, et inimese korrale kutsumiseks või ohu ennetamiseks ei pruugi piisata füüsilisest jõust. Sestap pakub siseministeerium välja, et korrakaitseametnik võiks vajadusel appi võtta käerauad, teleskoopnuia ja gaasipihusti.

"See tegelikult on eelkõige ametnike enda ohutuse vaates. Kui me läheme inimesi korrale kutsuma, siis rikkuja on mõnikord etteaimamatu. Ja seda enam, kui neid on mitu tükki," selgitas Link.

Link rõhutab, et erivahendeid ja külmrelvi võib ametnik kasutada ainult äärmisel vajadusel. Näiteks  käeraudu tohib tarvitada siis, kui inimene võib muidu kedagi teist rünnata, ametnikule füüsiliselt vastu hakata, midagi väga kallist ära lõhkuda või lihtsalt põgeneda.

Gaasipihusteid kannavad paljud MUPO ametnikud tänagi kaasas kuid nad tohivad neid kasutada ainult hädakaitseks. "Õigus kasutada gaasipihustit võimaldab korrakaitseametnikul kaitsta oma elu ja tervist, näiteks grupiründe korral, mis võib joobe­seisundis grupi puhul olla tõenäoline. Samal põhjusel peab korrakaitseametnikul olema õigus kasutada ka teleskoopnuia," kirjutatakse eelnõu seletuskirjas.

Samas mida teha, kui kohalik korrakaitseametnik haarab teleskoopnuia ning tema vastane seepeale telliskivi? Või kui korrarikkuja, kes tunneb, et hakkab füüsiliselt alla jääma, võtab välja terariista või tulirelva?

"Siis ei jäägi muud üle, kui tuleb kutsuda abi ja ilmselt see abi saabub päris kiiresti," ütles Link. "Neid vahendid, mida politsei kasutab, me küll ei näe, et me annaksime korrakaitseametnikele."

Ehkki teiste riikide kogemus näitab, et elektrišokirelv on üldjuhul ohutum kui teleskoopnui, ei saa kohalikud korrakaitseametnikud ka seda appi võtta. Politsei küll kasutab elektrišokirelva kuid praegu kehtivad sellele sisuliselt samad reeglid, mis tulirelva kasutamisele.

Siseministeerium pakkus juba aasta alguses välja, et taserite kasutamise lävendi võiks tuua allapoole, nii, et seadus hindaks seda sarnaselt teleskoopnuiale. "See säte jäi kahjuks eelnõust välja," ütles Link kuid lisas, et teemaga tegeleb edasi justiitsministeerium.

Seitse aastat arutelusid

Mõtet anda kohalikele omavalitsustele õigus füüsilist jõudu tarvitada, tutvustas siseministeerium esimest korda 2016. aastal. Argumendid olid toona üsna sarnased.

"Kui mõni linnakodanik on avalikus kohas alkoholijoobes või kuskile magama jäänud, siin on täitsa mõttekoht, et võib-olla kohalik omavalitsus ise toimetab inimese ennekõike koju või siis kainestusmajja," rääkis siseministeeriumi toonane osakonnajuhataja Veiko Kommusaar seitse aastat tagasi.

Toonane siseminister sotsiaaldemokraat Andres Anvelt lisas, et korrakaitse pole ainult politsei privileeg. Ta tõi näiteks maksu- ja tolliameti töötajad ja keskkonnainspektrorid, kes samuti vajadusel erivahendeid kasutavad.

Isamaalase Urmas Reinsalu juhitud justiitsministeerium jättis eelnõu ilma kooskõlastuseta. "Justiitsministeerium ei toeta munitsipaalpolitseinike volituste laiendamist enne, kui on kokku lepitud ühtses järelevalves, on ühtlustatud omavalitsustes korrakaitseametnike teenistusse võtmise nõuded ja kokku lepitud nende ülesannete täitmise rahastus," märkis Reinsalu oma kirjas ja lisas, et avalikus kohas käitumise üldnõuded, mille üle MUPO järelevalvet peaks tegema, on seaduses abstraktselt kirjas.

Kas riik loobub jõumonopolist?

2019. aastal, kui siseministeeriumit juhtis EKRE liige Mart Helme, tuli ministeerium ideega uuesti välja. Ka toona ei saanud sellest asja. "Jõu kasutamine ja inimeselt vabaduse võtmine - see on riigi monopol," kordas Reinsalult justiitsministrimantli üle võtnud isamaalane Raivo Aeg.

"Omavalitsuse korrakaitseüksus ei ole politsei. Samuti ei ole korrakaitsega tegelev ametnik politseiametnik. Sellest tulenevalt ei saagi tal olla vahetu sunni kohaldamise õigust," lisas justiitsministeerium ametlikus vastuskirjas ning lisas, et vead inimese kinnipidamisel ja füüsilise jõu kasutamisel võivad viia raske tervisekahjustuseni. "Seetõttu riik vigu teha ei tohi. Vigade ärahoidmine on esimesena seadusandja kohustus," märkis ministeerium.

Justiitsministeerium juhtis tähelepanu ka sellele, et politseilise ülesande omavalitsusele delegeerimiseks peaks olema objektiivne vajadus ning politseinike vähesus või omavalitsuse soov ise oma territooriumil korda luua ei ole argumentidena piisavad. "Seetõttu ei saa nõustuda justkui probleemina tooduga, et alkoholijoobes inimeste transportimine kulutab liigselt politseiressurssi. Arvestades inimese kehalise puutumatuse ja vabaduse olulisust, on nende kaitseks politseiressursi kulu igati väärt," lisas ministeerium.

Indrek Link loodab, et sel korral on justiitsministeerium siseministeeriumiga ühes paadis. "Selle eelnõu ettevalmistamisel oleme justiitsministeeriumiga korduvalt kohtunud ja neid aspekte arutanud," rääkis Link.

Link meenutas, et siis, kui eelnõu esimest korda välja tuli, tekitas kõige enam ärevust võimalus pruukida jõudu piletita reisijate vastu. Uus eelnõu seda ei luba.

"Me oleme eelnõusse lisanud ka selle, et jõu kasutamise puhul jääb politseile võimalus kontrollida selle otstarbekust," lisas Link, kelle sõnul saab politsei jõu kasutamisega seotud dokumente välja küsida. "Ja me oleme väga palju täiustanud ka seda, kellele jõu kasutamise õigus antakse."

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: