Opositsioonierakondade sõnul on tekkinud olukord absurdne ja koalitsioon kasutab usaldushääletust, et parlament vaikima sundida. Reformierakonna sõnul pole aga riigieelarve vastuvõtmiseni jõudmiseks muud võimalust kui usaldushääletus. Opositsioon loodab abi saada presidendilt.

"Eks president ongi selline tasakaalustav jõud. Tal ei ole palju täitevvõimu riigis, aga kui selline ummik on tekkinud, või selline konflikt parlamendis, siis võib-olla on president see, kes oskab otsida või pakkuda välja lahendusi, kuidas sellest välja tulla," sõnas Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab.

"Ma loodan seda, et president ikkagi vaatab peale eelnõudele, mida usaldushääletusega läbi surutakse, ja nii nagu ta kevadel ütles, et ta ei pea õigeks ega normaalseks sellist menetlust, siis ta ka ei kinnita neid seadusi," ütles Aab.

Karis ei soovinud teisipäeval teemat "Aktuaalsele kaamerale" kommenteerida, sest ta pole saanud veel opositsiooni eile saadetud kirjaga tutvuda. Aabi sõnul on tekkinud punnseisus süüdi Reformierakond ja EKRE, kes keelduvad kokkulepet tegemast.

"Ei saa süüdistada ainult koalitsiooni, sest ka opositsioonis üks jõud tungivalt ja väga suure mõnuga vastandab ennast koalitsioonile ja Reformierakonnale. Ma arvan, et rohkem on see poliitiliste punktide korjamiseks kui millegi tõsise või sisulise läbiviimiseks," sõnas Aab.

"Juba kevadest saadik ka meie oleme teinud ettepanekuid, et koalitsioon ja opositsioon peaksid mingi kokkuleppe leidma, aga ei koalitsiooni juhtivjõud Reformierakond ega EKRE lihtsalt ei soovi neid kokkuleppeid," jätkas Aab.

Reformierakonna fraktsiooni liikme Valdo Randpere sõnul ei vasta tõele asjaolu, et Reformierakond ei soovi kompromissi.

"EKRE on ju väga selgelt öelnud, et kompromiss seisneb selles, et võetakse tagasi abieluvõrdsuse seadus, pööratakse tagasi ja et ei minda edasi siin vaenukõne eelnõuga ja veel asju. Neil ei ole ju mingit muud pakkumist teha," sõnas Randpere.

EKRE aseesimees Henn Põlluaas ei nõustu aga väitega, et EKRE pole kokkuleppeks valmis. Tema sõnul pole just valitsus kompromissi pakkunud.

"Me oleme pakkunud neid võimalusi juba kevadel ja ka suvel ja nüüd sügisel, aga mitte ükski meie kompromiss ei ole isegi arutelule jõudnud. Need on eos kõrvale lükatud ja me ei näe vähematki põhjust, miks me peaksime siis nõustuma nende Eesti majandusolukorda, meie inimeste heaolu halvendavate eelnõudega. Me sõdime nendele viimase võimaluseni vastu," ütles Põlluaas.

Teisipäevasel istungil oli kavas arutada kolme eelnõu, kuid esimesest edasi Riigikogu ei jõudnud. Läbirääkimised jätkuvad kolmapäevasel istungil.