X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti Pank: mured laenude tagastamisega võivad pisut kasvada

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Probleemsete laenude tase on Eestis praegu väga väike, kuid Eesti Panga värske analüüsi kohaselt hakkab nende maht, sõltuvalt tööpuudusest ja müügitulust, tõenäoliselt lähiajal veidi tõusma.

Konkreetsele ettevõttele või majapidamisele võivad raskused laenu tagasimaksmisega tähendada tõsist muret. Samas ei tohiks probleemsete laenude prognoositav kasv tuua kaasa suuri tagasilööke finantssektorile ja majandusele tervikuna tänu varem kogutud puhvritele, leiab keskpank oma värskes finantsstabiilsuse ülevaates.

Ettevõtete ja majapidamiste probleemsete laenude tase on viimastel aastatel jõudsalt langenud. 2018. aasta alguses oli üle 60 päeva viivises 1,4 protsenti ettevõtete laenudest ning sama näitaja oli tänavu septembris vaid 0,3 protsenti. Probleemsete eluasemelaenude tase oli 2018. aasta alguses 0,4 protsenti, samas kui tänavu septembris oli sama näitaja 0,1 protsenti.

Ettevaates eeldab Eesti Pank probleemsete laenude mõningast kasvu, sest majanduse seis on olnud tavapärasest kehvem juba mõnda aega. Eesti majanduse kiiret taastumist keskpank ei oota, sest peamiste kaubanduspartnerite majandusolukord on samuti kesine ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime on vähenenud. Väikse avatud majandusena sõltub Eesti väga palju eksporditurgudest ja suutlikkusest seal konkurentsis püsida. Ka tööpuudus on hakanud kasvama.

Ettevõtted ja majapidamised on intressitõusu tõttu suurenenud laenumaksetega seni üsna hästi toime tulnud. Ettevõtted on hakkama saanud tänu varasemate aastate müügitulu ja kasumite kasvule. Majapidamiste võimet laenu teenindada on toetanud suhteliselt madal tööpuudus ja üsnagi kiire palgakasv. Intressitõusud teevad laenude tagasimaksmise keerulisemaks, kuid eraldiseisvalt suuri laenumakseprobleeme kaasa ei too.

Intressitõusud muudavad pankade jaoks rahastuse kallimaks ja pankade kasumlikkus lähiaastatel mõnevõrra väheneb. Seni on intressitõusud kasvatanud eelkõige pankade tulusid, kuid ettevaates suurenevad rohkem pankade intressikulud. Kuna hoiuste kasv on aeglustunud, on pangad rohkem võtnud laene välismaistelt emapankadelt ja enam välja andnud võlakirju.

Teravnenud konkurents pankade vahel hoiuste ligimeelitamiseks on toonud kaasa tähtajaliste hoiuste intressimäärade kiire tõusu. Selle tulemusel on ettevõtted ja inimesed pannud senisest suurema osa rahast tähtajalistele hoiustele ja vähem hoitakse raha nõudmiseni hoiustena.

Pankade kapitalipuhvrid on endiselt tugevad, kuid puhvrid on viimastel aastatel kahanenud. Eesti maksusüsteem on alates 2018. aastast motiveerinud panku jooksva aasta kasumit välja maksma. Pangad teatasid hiljuti plaanist lähiaastatel veelgi suurendada kasumite väljamaksmist ja sellele sammule aitas kaasa ka poliitiline surve.

Pankade kapitalipuhvrid on vajalikud, et vajadusel katta kesise majandusolukorra tõttu tekkivad laenukahjumid ning jätkata ka keerulisemal ajal laenamist ettevõtetele ja inimestele. Kuigi Eesti pankade kapitalipuhvrid on piisavalt suured, et katta ka oodatust suuremaid laenukahjumeid, vähendavad pankade poolt kavandatavad täiendavad dividendide väljamaksed pankade kapitaliseeritust ja seega ka võimet kriisiolukorras laenukahjumeid katta ja laenuandmist jätkata.

Ootamatud ja olulist mõju avaldavad maksumuudatused võivad mõjutada negatiivselt pankade võimet finantsturgudelt raha kaasata. Kui pankadel ei õnnestu raha kaasata või selle hind kallineb, võib see mõjutada laenuraha hinda ja kättesaadavust ka Eesti ettevõtete ja inimeste jaoks. Eesti Panga hinnangul võivad sellist laadi poliitikamuudatused halvendada ka laiemalt investeerimiskliimat ja raskendada investeeringute tegemist Eesti majandusse.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: