X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

HTM-i uus suund: kutsekoolide ja gümnaasiumite ühendasutused

Koolihoone Suure-Jaanis
Koolihoone Suure-Jaanis Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Haridus- ja teadusministeerium kaardistab kohti, kuhu võiks luua kutsekoolide ja gümnaasiumite ühendasutusi. Ministeeriumi hinnangul annaks need õpilastele rohkem valikuvõimalusi.

Rahahädas Põhja-Sakala vallavalitsus pakkus välja, et Suure-Jaani kooli gümnaasiumiosa võiks liita Olustvere teenindus- ja maamajanduskooliga. Haridus- ja teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna juhi Raivo Trummali sõnul kattub mõte riigi plaanidega. Ühelt poolt tähendaks see järjekordse gümnaasiumiosa riigistamist.

"Teiselt poolt on hariduse arengukavas seatud sihiks, et õpivõimalused oleks õpilaste jaoks valikuterohked, kättesaadavad ja et tekiksid paindlikud ja individuaalsed õpiteed," rääkis Trummal.

Ta tuletas meelde ka valitsuse plaani õpikohustuse iga pikendada. "Ja selle puhul on ka hästi oluline, et õpilastele, kes ei tea, kuhu edasi õppima minna või kes ei saa kooli sisse, oleks pakkuda paindlikke lahendusi keskharidusõppesse sisenemisel. Näiteks valikuaastat või valikuõpet nii, et läbi ühtse vastuvõtu leitakse igale õpilasele sobiv õppekoht."

Trummal lisas, et omavalitsustele võib väikeste maagümnaasiumite pidamine üle jõu käia. Just sellise probleemi ees seisab Põhja-Sakala vald.

"Seetõttu on üsna loogiline, et kui koolidel on võimekus seda teha, siis tuleks tekitada omanäolised hariduskeskused, kus õpilasel on võimalus omale sobiv õpirada valida," selgitas Trummal. "Selline, kus ta saab paindlikult liikuda ka õpingute käigus ühelt suunalt teisele."

Kuidas kaks kooli täpselt liita, seda tuleb igal üksikul juhul eraldi hinnata, rääkis Trummal. Näiteks Suure-Jaani kooli puhul tuleb see kokku leppida Põhja-Sakala vallaga. "Enamlevinud lähenemine on selline, et need õpilased, kes täna on valinud ühe või teise kooli, lõpetavad selle senisel viisil ära ja Olustvere kooli juures avatakse kindlal ajahetkel vastav õpe," pakkus Trummal.

Ta lisas, et kutseõppeasutuse seaduses on üldkeskharidust ja kutseharidust pakkuva ühendasutuse võimalus juba olemas. "Tegelikult isegi selline asutus on täiesti olemas meil," märkis Trummal ja tõi esile Tallinna muusika- ja balletikooli.

Põhja-Sakala vallas tõukab kutsekooli ja gümnaasiumi ühendamise mõtet tagant valla väike rahakott. Kuid need argumendid, mis nähtuvad pelgalt õpilaste huvidest, kehtivad Trummali sõnul ka mujal.

"Võib-olla praegusel hetkel on see väikeste maagümnaasiumite teema lihtsalt hästi aktuaalne, aga tegelikult on mitmes kohas mõistlik needsamad lahendused töösse panna," märkis Trummal, kelle hinnangul võiks lahendus töötada ka suuremates kohtades. "Ehk täpselt niimoodi hakkavadki asjad juhtuma."

Raivo Trummali sõnul saab gümnaasiumi ja kutsekooli ühendamisele mõelda näiteks Sillamäel. "Seal on juba tekkinud olukord, kus gümnaasium tegutsebki kutseõppeasutuse hoones. Seal on vahemaad väga väikesed ja üsna loogiline on hakata mõtlema, et võib-olla tekitada seal omanäoline lähenemine, kus on võimalik väga erinevaid õpiteid ühel õpilasel sama asutuse piires valida," selgitas ta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: