Läti päevaleht Diena avaldas kolmapäeval tabava karikatuuri, kus on näha Rail Balticu võimalik teekond - Tallinnast Salaspilsi kaudu Vilniusesse ja Riia uhkes raudteejaamas asjatult ootavad reisijad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selgub, et Rail Balticu puhul peab millestki loobuma ja 2030. aasta võib tähendada vaid selle Rail Baltica nimelise hiigelprojekti esimese etapi lõppu, teadmata, kas mõni teine veel üldse kunagi järgneb.

Läti poliitikud on juba teatanud, et Rail Balticu teelt Riia kõrvale jätmine ning vaid Salaspilsis või Skultes rongile pääsemine ei lähe kohe mitte. Samas on igaühele näha, et Riias on varsti valmis keskraudteejaama uus hoone ja lennujaama terminal, mida aga pole, on neid ühendavad rööpad ja rongid.

Läti teleajakirjanikud tõid päevavalgele, et Eestit läbival trassil kaalutakse mõnes paigas vaid ühe rööpapaari rajamist, mis ekspertide hinnangul võimaldaks neil lõikudel sõita ainult kuni 160 kilomeetrit tunnis. Kogu protsess kulgeks justkui salaja, sest Balti riigijuhid pole oma kohtumiste järel vähemalt avalikult rääkinud neist plaanidest sõnagi.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles, et üks variant on, et raudtee muldkeha ehitatakse siiski kahe rööpapaariga, aga esimeses etapis pannakse ainult üks rööpapaar koos vajalike möödasõitude ja ülesõitudega ning kohalike peatustega. "See tegelikult kiirust ei mõjuta," ütles Kasemets.

Oleme oma saates varemgi rääkinud, et Rail Baltic võib kujuneda plaanitust kuni neli korda kallimaks. Palju täpselt, oskavad ehk öelda palgatud eksperdid, kui nad lähikuudel oma töö lõpetavad.

Euroopa Komisjon aga eeldab, et 2030.aastal peaks olema raudteeühendus Balti riikide vahel valmis. Põhitrassi pole veel ehitama hakatudki, osa töid, ka hanked ja maade võõrandamine, on mitu aastat graafikust maas.

Läti transpordiminister Kaspats Briškens ütles, et investeerimisvõimalused pole piiramatud. "Seepärast otsime koos kõigi osapooltega, kaasates ka meie Euroopa partnereid Brüsselis, kuldset keskteed, mis lubab 2030. aastaks jaotada investeeringuid nii, et põhikoridor saaks välja ehitatud. Ja seejärel, tulevikus, otsida võimalusi ka sellega kaasneva taristu arendamiseks," sõnas Briškens.

Lätis leitakse, et Balti riikidel oleks ülim aeg leppida kokku ka taristu haldamisega seotud küsimused.

"Sooviksin näha, et taristu kasutajad - kaubavedajad ja reisiliikluse korraldajad ning investorid - ei peaks tulevikus kokku puutuma kolme erineva taristu valdajaga. Koostöö raudtee kasutajatega tuleks korraldada n-ö ühe peatuse põhimõttel," lisas Briškens.

Läti uus transpordiminister, kes kunagi RB Railis töötanud, kehutab sisusse süüvima, vajaduste ja võimalustega tõtt vaatama. Osa objekte on küll töös, kuid tervikpilt üsna hägune.