X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Saksa valitsus soovib 2023. aasta võlareegleid tagantjärele muuta

Saksamaa rahandusminister Christian Lindner.
Saksamaa rahandusminister Christian Lindner. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ODD ANDERSEN

Saksa valitsus teatas neljapäeva õhtul, et see palub riigi parlamenti kuulutama 2023. aastat erakorraliseks kriisiaastaks, mis võimaldab juriidiliselt õigustada põhiseadusega lubatust suuremat eelarvepuudujääki.

Erakorralise kriisiolukorra väljakuulutamine on ametlik mehhanism, mille kaudu saab ajutiselt peatada Saksamaa põhiseadusest lähtuva range võlareegli kehtimise. Võlareegli kohaselt ei tohi igal aastal riigieelarve puudujääk ületada 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Varem peatati ajutiselt võlareegli kehtimine 2020. kuni 2022. aastani.

Saksa valitsus oli sunnitud otsima võimalusi oma kulutuste õigustamiseks pärast seda, kui kohus tunnistas põhiseadusvastaseks pandeemia tagajärgede leevendamise erifondist 60 miljardi euro tõstmist roheinvesteeringute fondi.

Kohtuotsuse selgumise järel peatati roheinvesteeringute fondist vahendite eraldamist ning keelati kõikidel ministeeriumitel ja nende allasutustel uute kulutuste planeerimist lisaks varem kavandatutele.

Samuti on valitsus mures, et kõiki mahukaid fonde, mida valitsus kasutab erinevates valdkondades kulutuste tegemiseks, võib tabada sama saatus. Näiteks kardab valitsus, et 200 miljardi euro suurune niinimetatud majanduse stabiliseerimise fond võib osutuda samuti põhiseadusvastaseks. Fondi kaudu makstakse energiahüvitisi tarbijatele ja ettevõtetele.

Fonde kasutati selleks, et osad valitsuse tehtavad kulutused ei kajastuks riigieelarves. See oli vajalik karmist võlareeglist kinnipidamiseks olukorras, kus valitsus ei suutnud kokku leppida kulutuste kärpimises või maksude tõstmises.

Selline skeem osutus aga põhiseadusvastaseks, sest kohtu hinnangul ei tohtinud koroonakriisi ajal erakorralistes oludes loodud fondide vahendeid teisteks eesmärkideks kasutada. Seda aga tehti, tõstes kasutamata jäänud raha uutesse fondidesse.

Nüüd pidi seni võlareeglite leevendamise vastu olnud rahandusminister Christian Lindner nõustuma võlareegli kehtimise peatamisega, vahendas Financial Times.

Lindner ütles ajakirjanikele, et valitsus esitab parlamendile heakskiitmiseks lisaeelarve, mis asetab sel aastal juba tehtud kulutused "kindlale seaduslikule alusele".

Veelgi suurem mure puudutab järgmise aasta riigieelarve koostamist. Algselt pidi parlament selle heaks kiitma eelmisel nädalal, kuid nüüdseks on hääletus võetud Bundestagi päevakorrast maha, ilma et uus menetlemise päev oleks määratud. Nüüd peavad koalitsioonipartnerid tuleva aasta riigieelarvet oluliselt ümber kujundama.

"Me saame rääkida 2024. aasta ja järgmiste aastate eelarvetest alles siis, kui meil on õiguslikult kindel olukord," ütles Lindner.

Valitsust ootab suur vaidlus, sest liberaalist Lindner eelistaks kulutuste vähendamist, samas kui koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid ja rohelised on selle vastu.

Siiski jätkub ühest valitsuse loodud erifondist kulutuste tegemine. Neljapäeva hilisõhtul teatas Saksa kaitseministeerium, et uute kulutuste tegemise keeld ei puuduta enam 100 miljardi euro suurust Saksamaa riigikaitsefondi, vahendab Euractiv.

Fond on võtmeolulisusega tagamaks, et Saksamaa liiguks NATO riigikaitsekulutuste eesmärgi poole lähemale. NATO liikmesriigid on kohustunud kulutada vähemalt kaks protsenti SKP-st riigikaitsele.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times/Euractiv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: