Seto vanematekogu toetas Eesti keelenõukogu seisukohti ning esitas ministeeriumitele omalt poolt lisaettepanekud ja -selgitused seto ja võro keele õigusliku staatuse kohta.

"Iseseisvate keelte staatust on seto ja võro keelele vaja keelte prestiiži tõstmiseks, mis on hädavajalik eeldus seto ja võro keele püsimiseks. Samuti on keele staatust vaja rahvusvahelistes väikekeelte võrgustikes osalemiseks," ütles Seto kongressi vanematekogu peavanem Rein Järvelill.

Järvelille sõnul tuleb keeleseaduses määratleda piirkonnakeele kasutamise võimalused tema ajaloolisel keelealal. "Keeleseadusega tuleb ühemõtteliselt sätestada, et piirkonnakeel ei ole Eestis võõrkeel. Mis tähendab, et võõrkeeled on Eestis kõik keeled peale eesti keele, eesti viipekeele ja eesti piirkonnakeelte," vahendas Järvelill.

Ta rõhutas, et piirkonnakeele mõiste toomine seadusse ei mõjuta kuidagi vene keele kasutamise võimalusi Eestis. "Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse järgi on vene rahvus Eestis vähemusrahvus ja keeleseadus sätestab täpselt vähemusrahvuse keele kasutamise võimalused," sõnas Järvelill.

"Seto ja võro keele staatuse määretlemine iseseisvate keeltena annab ka selge õigusliku aluse, et võimaldada rahvastikuregistris märkida emakeelena seto või võro keelt," lausus Järvelill. Selle võimaluse puudumine tekitas viimase rahvaloenduse ajal võrokeste ja setode hulgas tõsist protesti ja meelepaha, lisas ta.

Eesti keelenõukogu tegi selle aasta mais ettepaneku töötada välja ettepanekud seto ja võro keelele õigusliku staatuse leidmiseks ning lisada rahvastiku- jm registritesse võro ja seto keele emakeelena valiku võimalus. Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang saatis haridus- ja teadusministeeriumile ning kultuuriministeeriumile kaheksa ettepanekut, mis sõnastati pärast keelenõukogu 15. mai kohtumist Setomaa valla ning Seto ja Võro Instituutide esindajatega.

Keelenõukogu hinnangul tuleks analüüsida igakülgselt lõunaeesti keelte (võro, seto) seisundit ning töötada välja ettepanekud neile õigusliku staatuse leidmiseks; koostada asjakohane õiguslik, sotsiolingvistiline ning rahaline mõjuanalüüs. Teiseks tuleks rahvastiku- jm registritesse lisada võro ja seto keele emakeelena valiku võimalus.