X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Lääne-Balkani riigid peavad EL-i saamiseks sisuliselt pingutama hakkama

Foto: Siim Lõvi /ERR

Venemaa sõda Ukrainas on pannud Euroopa Liitu mõistma, et kandidaatriikidega tuleb tõsisemalt tegeleda ning oktoobris andis Euroopa Komisjon soovituse alustada liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga. Pikalt oodanud Lääne-Balkani riigid peavad samuti sisuliselt pingutama hakkama.

Lootus, et liikmesriikide juhid annavad detsembri keskel ülemkogul Ukrainale ja Moldovale oma heakskiidu, on suur. Seda enam, et Moldova ei pea end kaasalohisejaks Ukraina tuules.

"Ma ei arva, et on sellist asja, et lohiseme taga või kellegagi kaasa. Meie taotlus tuli vägagi geopoliitilisel ja -strateegilisel hetkel, kui Venemaa alustas agressioonisõda Ukraina vastu. Meie jaoks on Euroopa Liiduga liitumine rahu ja õitsengu projekt," ütles Moldova välisministeeriumi Euroopa integratsiooni asekantsler Stela Leuca.

Niivõrd kiire lähenemine Moldovale ja Ukrainale tekitas hämmingut, aga mitte pettumust näiteks Albaanias.

"Albaania on olnud kümme aastat ooteruumis. Esmalt siseprobleemide tõttu, kriteeriumite mittetäitmise ja Euroopa Komisjoni erineva suhtumise tõttu ning viimased kaks aastat on meil olnud bilateraalsed teemad. Alati on olnud midagi. Mida lähemale piirile jõuame, seda kõrgemaks tõuseb latt," kommenteeris Albaania parlamendi Euroopa siseasjade komisjoni esimees Jorida Tabaku.

Tema sõnul oli 2007. aastal kolm kriteeriumit, nüüd juba 15. Ta lisas, et tegelikult on läbirääkimiste alustamine ja liitumine Euroopa Liidu poliitiline otsus. Samas näitab viimane Euroopa Komisjoni raport, et kogu Balkani regioon on aasta aega lihtsalt paigal seisnud. Murekohad on nii Albaanias kui ka Moldovas paljuski sarnased ehk justiitsreform ja korruptsioonivastane võitlus.

"Nii nagu 8. novembri raport ütles, on kolm asja endiselt alles ehk justiitsreform, oligarhidest vabanemine ja korruptsioonivastane võitlus. Need on tihedalt põimunud. Muutus võtab aega, vastuseis on väga tõsine, mistõttu on meil endiselt mõned sammud astuda. Aga hea uudis on see, et meil on plaan, kuidas edasi minna oma lubaduste täitmise ja komisjoni soovitustega," sõnas Leuca.

Albaania opositsioonipoliitik rõhutaski, et valitsus peaks reforme tegema ilma konkreetsete kuupäevadeta ning ise, samm-sammult alustama valdkondade lõimumisega enne liitumist.

"Albaania kõige suurem probleem on olnud poliitiline juhtkond ja poliitiline tahe sisulist muutust teha. Olen opositsioonist ja leian, et peatükkidega alustamine ja nende üle läbirääkimine aitab ka opositsiooni. See pakub inimestele alternatiivi mõistmaks, et see protsess ja reformid on poliitikast kõrgemal," selgitas Tabaku.

Presidendivalimisteks valmistuv Moldova loodab 2030. aastaks liikmeks saada. Võib-olla on see ka Albaania tähtaeg. Selle kõige kõrval peab aga Euroopa Liit end uuendama, et suudaks uusi liikmeid vastu võtta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: