X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Türgi soovib tihedamat tolliliitu EL-iga

Järjekorrad Türgi-Bulgaaria piiril valmistavad muret Türgi tööstusministrile.
Järjekorrad Türgi-Bulgaaria piiril valmistavad muret Türgi tööstusministrile. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/NIKOLAY DOYCHINOV

Türgi soovib senisest ulatuslikumat tolliliitu Euroopa Liiduga ning nõuab piirikontrolli lihtsustamist Türgi-Bulgaaria piiril. Euroopa Komisjoni ametnikud ütlevad, et tegemist on Türgi ja liikmesriikide vahelise küsimusega.

Kuigi Euroopa Komisjon alustas liitumisläbirääkimised Türgiga juba 2005. aastal, pole see protsess edasi liikunud.

Seni on suurimaks Türgi saavutuseks Euroopa integratsiooni teekonnal 2005. aastal EL-iga sõlmitud ühine tollillit, mis lubab Türgi tööstuskaupadel ja töödeldud põllumajandustoodetel liikuda vabalt EL-i sisse.

Samas kurtis Türgi tööstusminister Mehmet Fatih Kacir Financial Timesile, et tegelikkuses on Türgi kaupade liikumine EL-i sisse takistatud, sest Türgi-Bulgaaria piiril on Bulgaaria tolli range piirikontrolli tõttu tekkinud ulatuslikud veokijärjekorrad.

"Türgi tooteid saab vabalt saata tolliliidu sees, kuid Türgi tooteid vedavad veokid ei saa Euroopas vabalt liikuda ning veokijuhid ei saa vabalt reisida. Seda probleemi tuleb lahendada," ütles Kacir.

Minister soovib samuti, et tolliliitu laiendataks, et see hõlmaks e-kaubandust ja kogu põllumajandustoodangut.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja vastas ajakirjaniku päringule, et viisa- ja veokireeglid on liikmesriikide otsustada.

"Liikmesriigid peavad andma Euroopa Komisjonile mandaadi sõlmimaks EL-i maanteetransporti puudutavaid lepinguid kolmandate riikidega," lisas komisjoni pressiesindaja.

Seni on sellised lepingud sõlmitud ainult EL-i ja Šveitsi vahel, lisaks sõlmiti Venemaa täiemahulise sissetungi järel Ukrainasse vastavad lepingud Ukraina ja Moldovaga, kuid seda ainult ajutiselt.

Lisaks soovib Kacir, et Türgile ei rakenduks EL-i importkaupade süsinikumaks, mis peaks hakkama kehtima alates 2026. aastast.

Maksu eesmärk on tagada, et imporditud terase, betooni ja teiste materjalide tootjad ei hõlmaks tänu ebaõiglasele konkurentsile EL-i tootjate turuosa, sest viimased peavad maksma tootmisel tekitatud süsinikdioksiidi heitmete eest.

Siiski ei pruugi Kaciri soov täituda, sest seni pole endale suutnud erandit välja kaubelda isegi USA.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: