Eelmine valitsus püüdis karmistada riigikeele oskuse nõudeid, näiteks sooviti kehtestada eesti keele oskuse nõue kulleritele. Nüüd on haridusministeerium keeleseaduse muutmise jälle ette võtnud, kuid nõuete karmistamise ind on pärast ettevõtete esindajatega kohtumist raugemas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"On olnud sõnum, et pigem on see valdkond liikumas digiteenuste lahenduste juurde. Et ühel päeval selline kulleri ja kliendi vaheline suhtlus võiks toimuda läbi tõlketeenuste. Need on väga kiiret edusammu tegemas," ütles haridusministeeriumi keelepoliitika peaekspert Kätlin Kõverik.

Kõveriku sõnul püütakse praegu leida keskteed, sest nii kullerite kui ka äpitaksojuhtidena töötavad sageli inimesed, kes viibivad Eestis lühiajaliselt ja kellel pole motivatsiooni keelt õppida.

"Seal tuleb otsida tasakaalu, et turg saaks toimida, inimesed tuleksid ise toime, mitte liialt keelenõuetega ära piirata neid," lisas Kõverik.

Ametniku sõnul pole murekoht liiga leebes seaduses, vaid tõigas, et seda lihtsalt ei täideta. Nii on välja käidud idee panna paika keelenõuetele kindlad tähtajad.

"Mingi aja jooksul Eesti Vabariigis viibimise järel peab olema see algne keeleoskus omandatud. Aga see on väga algses faasis, see mõte, sest tuleb ka kaaluda, mis on need sanktsioonid, kui seda ei täideta," sõnas Kõverik.

Platvormi töötajatele praegu keeleseaduse nõuded ei kehti ja endise haridusministri Tõnis Lukase (Isamaa) sõnul ei tee Bolt ise midagi, et töötajad oskaksid eesti keelt ja riik peab olema nõudlikum.

"Muidu tulevad inimesed meie maale elama ja näevad, et meie ei pea ise oma keelt oluliseks ja ei kavatse seda ka omalt poolt õppida. Riik peab esmaselt ennast kehtestama, aga tööandjad peavad ka olema selles ühiskonnas väärilised liikmed ja ka omalt poolt eesti keele kasutust nõudma. Kui nad ei oska omaalgatuslikult seda teha, siis peab nõudma seadus, et nad oma töötajatelt eesti keele alast oskust nõuaksid," rääkis Lukas.

Bolti valitsussuhete juhi Henri Arrase sõnul pole platvormitöötajate eesti keele mitteoskamine probleem, sest kuus saadakse sel teemal üksikuid kaebusi..

"Regulatsioonid on olemuslikult piiravad ja tekitavad koormust ühiskonnale, nendel peaks olema põhjus. Miks seda tehake, miks selline nõue luuakse. Täna ei ole esitatud ühtegi mõjuuuringut, selget analüüsi, et see vajadus oleks selgelt olemas," ütles Arras.

Tõnis Lukas lisas, et jutt sellest, et need inimesed tulevad siia ajutiselt ja lähevad varsti ära, ei ole tõenäoline. "Tegelikult on praegu koalitsioon asunud venitama eesti keele võimaluste suurendamisega avalikus ruumis ja otsitakse igasuguseid põhjendusi, et need teenindajad eesti keelt ei valdaks," sõnas Lukas.