Air Karinši nime kandev skandaal on ühelt poolt opositsiooni surutud endiste koalitsioonipartnerite – Ühinenud Nimekirja – poliitikute kättemaks Krišjanis Karinšile ajal, mil too püüab NATO peasekretäriks saamiseks maailmas toetust võita. Teisalt on aga päevakorda tõusnud oluline probleem – kuidas peaminister, kelle valitsusel lennukit pole, jõuab tippkohtumistele kohale ning kus läheb sisulise kasu ja kulutuste piir.

Algul teavitas riigikantselei, et kolme aasta jooksul on Karinš kasutanud eralennukit 18 korral, mis moodustab kolmandiku kõigist tema välisreisidest ja maksis Läti riigile 600 000 eurot. Nüüd on aga selgunud, et kokku on eralennukiga sõidetud koguni 36 korral ja lisandub 700 000 eurot Euroopa Liidu raha. Kokku 1,3 miljonit eurot.

"Peame kasutame maksimaalselt peaministri iga hetke, et ta saaks täita oma ülesandeid. Mitte aga raiskama aega ümberistumistele ja nende ootamisele ning veeta päeva kasutult," põhjendas Läti riigikantselei direktor Janis Citskovskis.

Karinš ise on ajakirjanikele selgitanud, et tema keskendus visiitide sisule, ei tellinud lennukeid ega ostnud lennupileteid. Selgub, et mitmele tippkohtumisele jõudmiseks polnudki peale eralennuki muud võimalust, sest tavalennumasinad ei saanud sel ajal maandumisluba. Või ei klappinud lennuajad.

Kuid on ka palju reedeõhtuseid Riia-lende, mis jätab mulje, justkui kiirustanuks peaminister kalli raha eest koju nädalavahetust veetma.

"Kõige odavam oleks muidugi üldse mitte kuhugi sõita. Nii võib ju väita. Kuid kui me pole kohal, siis pole me esindatud. Meiega ei arvestata;" lausus Karinš.

Juba on jõudnud Euroopa maksumaksjate kulul eralennukiga sõita ka uus peaminister Evika Silina. Läti president Edgars Rinkevićs aga endise välisministrina kritiseeris Karinšit, öeldes, et on juhtumeid, kus tuleb erilendu kasutada, kuid paljudel juhtudel ligi 40-st saanuks siiski ka tavalise reisilennukiga liikuda.

Läti riigikantselei on nüüd avalikkuse survel teatanud, et eralennukite kasutamist piiratakse. Samas on ka neid, kes leiavad, et Läti valitsusel võikski olla oma lennuk. Laiemalt võttes on Läti riigil talle kuuluva Air Balticu kaudu peagi juba poolsada lennukit, kuid need on peaministri delegatsioonile liiga suured.