X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Venezuela korraldab rahvahääletuse suure osa Guyanast annekteerimise üle

Valimisreklaam Venezuelas, millel on kujutatud riigi kaart koos Guyanale kuuluva Essequibo piirkonnaga.
Valimisreklaam Venezuelas, millel on kujutatud riigi kaart koos Guyanale kuuluva Essequibo piirkonnaga. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/FEDERICO PARRA

Venezuela režiimi juht Nicolas Maduro käskis korraldada riigis rahvahääletuse naftarikka naaberriigi Guyana suurema osa annekteerimise kohta. Rahvahääletus toimub selle nädala pühapäeval ning analüütikute sõnul on tegemist Maduro katsega kasvatada populaarsust enne järgmise aasta presidendivalimisi.

Rahvahääletusele pannakse viis küsimust, mille seas on Guyana Essequibo piirkonna elanikele Venezuelale kodakondsuse andmine ning seda piirkonda hõlmava uue haldusüksuse lisamine Venezuela koosseisu. Lisaks küsitakse kodanikelt, kas nad tunnustavad Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) jurisdiktsiooni Venezuela ja Guyana vahelise piirivaidluse küsimuses.

Essequibo on 160 000 ruutkilomeetri suurune ala, mis asub Guyana lääneosas ning hõlmab üle poole riigi maa-alast. Piirkonnas elab kõigest 200 000 inimest, kuid selle rannikualadel asuvad suured naftamaardlad.

Kokku elab Guyanas ainult 800 000 inimest, kelle emakeel on valdavalt inglise keel. Praegune Guyana ja Venezuela vaheline piir kehtib alates 1899. aastast, kuid läbi aegade pole paljud Venezuela valitsejad seda tunnustanud.

Viimastel aastatel leiti Guyana territooriumilt suuri naftavarusid. Kokku hinnatakse riigi naftavarude suuruseks 11 miljardit barrelit naftat, mis on Guyana madala elanikkonna tõttu suurim näitaja elaniku kohta maailmas. Tänu viimaste aastate naftabuumile kasvas eelmisel aastal Guyana majandus 62 protsenti ning sel aastal ennustab Rahvusvaheline Valuutafond riigile 37-protsendilist majanduskasvu.

Samal ajal kannatab nafta suurimate naftavarudega Venezuela majandus USA ja teiste lääneriikide sanktsioonide ning valitsuse kehva juhtimise tõttu. Sanktsioonid kehtestati seoses Venezuela režiimi kasvava autoritaarsuse ja usutavate süüdistustega valimistulemuste võltsimises. Kui sajandi alguses tootis Venezuela kolm miljonit barrelit naftat päevas, siis praeguseks on tootmine langenud alla ühe miljoni

Naaberriigid on mures, et referendumile võib järgneda Venezuela liitlase Venemaa käitumisest inspireeritud katse haarata osa Guyana maa-alast.

Guyana valitsust ICJ ees esindav jurist Paul Reichler ütles eelmisel kuul, et tegemist on "õpikunäitega annekteerimisest." Ta väidab, et Venezuela võimud on viinud Guyana piirile täiendavaid sõjaväeüksusi. Guyana palus ICJ-l rahvahääletust peatada, kuid Venezuela võimud keeldusid seda tegemast.

Brasiilia võimud on juba suurendanud Caracase käigule vastukaaluks enda kaitsejõudude kohalolekut Venezuela ja Guyanaga piirnevas Roraima osariigis.

Siiski kahtlevad analüütikud, kas Maduro tegelikult kavatseb alustada sissetungi Guyanasse. Pigem peetakse rahvahääletust katsena mobiliseerida enda toetajaid enne järgmisel aastal toimuvaid presidendivalimisi, mis toimuvad Venezuela võimude ja opositsiooni sõlmitud kokkuleppe alusel.

"Poliitilised kaalutlused panevad Madurot pingeid eskaleerima, kuid need samad kaalutlused piiravad tema sõjalisi võimalusi," ütles konsultatsioonifirma Control Risks direktor Theodore Kahn Financial Timesile.

Kahn viitas, et tegelik sõjalise jõu kasutamine viiks ainult USA sanktsioonide karmistumise ja taaskehtestamiseni.

Venezuela võimude ja opositsiooni kokkuleppe järel leevendas Washington kuueks kuuks sanktsioonid Venezuela nafta- ja kullaekspordile. Samas on USA ja Venezuela suhete paranemine juba sattunud küsimärgi alla, sest Venezuela võimud ei luba opositsioonijuhil Maria Corina Machadol ametlikult presidendivalimistest osa võtta.

Kui Machado toetab Venezuela ja Guyana piirivaidluse lahendamist ICJ-s, siis Maduro kutsub valijaid üles hääletama Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni mittetunnustamise poolt.

Isegi kui Venezuela nõustub ICJ õigusega vaidluses otsuse langetada, tegeliku lahendi jõudmiseks võib vaja minna aastaid. Samuti on vähetõenäoline, et kohus Venezuela territoriaalseid nõudmisi rahuldaks.

USA sõjaline delegatsioon külastas Guyana pealinna Georgetownit selle nädala alguses, mille käigus arutasid riikide esindajad "mõlema riigi sõjalist valmidust ning võimekust vastata julgeolekuohtudele," seisis USA Guyana saatkonna avalduses.

"Me kasutame kõiki meile kättesaadavaid võimalusi meie riigi kaitsmiseks. Kõiki," ütles Guyana asipresident Bharrat Jagdeo eelmisel nädalal.

Venezuela rahvahääletus toimub juba selle nädala pühapäeval, 3. detsembril.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: