EL-i kaubandust Venemaaga on tugevalt mõjutanud impordi- ja ekspordipiirangud, mille liit kehtestas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Seetõttu on Venemaa osatähtsus EL-i impordis enamike oluliste toodete puhul vähenenud. Kokku moodustavad maagaas, naftaõlid, nikkel, raud, teras ning väetised ligikaudu kaks kolmandikku Venemaalt imporditust.

2021. aasta kolmandast kvartalist 2023. aasta kolmanda kvartalini vähenes Venemaa osatähtsus EL-i maagaasi impordis 27 protsendipunkti võrra, samas kui Ameerika Ühendriikide import kasvas 14 protsendipunkti, Norrast 7,6 protsendipunkti ja Alžeeriast 5,5 protsendipunkti.

Sarnane oli olukord ka naftaõlide impordi puhul, kus Venemaa osakaal vähenes 25 protsendipunkti, samas kui USA oma kasvas seitse protsendipunkti, Norra neli protsendipunkti ja Saudi Araabia kahe protsendipunkti võrra.

Nikli impordi puhul suurenes USA osakaal viis protsendipunkti, Venemaa osa aga kahanes 14 protsendipunkti. Peamiseks raua ja terase tarnijaks EL-i tõusis Hiina, mille osakaal kasvas võrdlusperioodil viis protsendipunkti, Venemaa oma aga vähenes üheksa punkti võrra.

Väetistega kauplemine näitab aga teistsugust mustrit – Venemaa osatähtsus EL-i väetiste impordis vähenes 2021. aasta kolmanda kvartali 27 protsendilt 2022. aasta kolmandas kvartalis 17 protsendile, kuid tõusis 2023. aasta kolmandas kvartalis tagasi 27 protsendini.

2022. aasta märtsis ulatus EL-i ja Venemaa vaheline kaubandusbilansi puudujääk 18,6 miljardi euroni, vähenedes 2023. aasta märtsis 100 miljonile eurole, ent tõustes 2023. aasta septembris 1 miljardi euroni.