X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Saks Ukraina pealetungist: rindejoon pole liikunud, aga midagi on nad saavutanud

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kuigi Ukraina vastupealetung ei ole vastanud ootustele, on Kiievi väed suutnud üht-teist saavutada, neist tähtsaim see, et Venemaa Musta mere laevastik suudeti tõrjuda idakalda poole, ütles julgeolekuekspert Rainer Saks.

Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski on tunnistanud, et riigi vastupealetung ei ole kulgenud nii nagu soovitud. Rainer Saks tõdes, et Ukraina vägede nähtavat edasiliikumist ei ole olnud, aga siiski on mõnel pool olnud ka edu.

"Ja mis on ka väikene lõks, kuhu Ukraina ise langes: nad tegid väga oskusliku meediakampaania veebruaris-märtsis-aprillis, kus loodi ootus, et tuleb suurem vastupealetung, aga nüüd rindejoon on sisuliselt ju samas kohas. Need on väikesed-väikesed edenemised," rääkis Saks.

"Aga nad on ikkagi üht-teist saavutanud. Eelkõige see, et Venemaa Musta mere laevastik suudeti tõrjuda Musta mere idakalda lähedale, mis on tegelikult andnud Ukrainale väga palju hõlpu. Eriti just õhurünnakute puhul on Musta mere laevastik kindlasti oluline. Ja samuti on Ukraina saavutanud seda, et Ukraina sadamatest toimub vilja väljavedu praegu, mida ka ilma selle laevastiku tõrjumiseta on raske ette kujutada. See ei ole küll sellisel tasemel vilja väljavedu nagu oli rahuajal, aga see siiski toimib ja see on ka Ukraina jaoks kindlasti suur saavutus," lisas ta.

Saksa sõnul ei suutnud Ukraina tõrjuda Venemaa õhuväge piisavalt kaugele, mida peetakse vastupealetungi ebaõnnestumise üheks tähtsamaks põhjuseks.

"Ukraina lootis, et neil õnnestub põhjustada Vene armeele selliseid kaotusi, et armee on sunnitud taganema. Ja praegu takkajärgi seletatakse seda sellega, et ei saavutatud õhus ülekaalu. Õigemini Venemaa praegu lennukeid ei kasuta, et rünnata Ukraina linnu, sest see on liiga ohtlik, kuna Venemaa on kaotanud sõjas väga palju lennukeid ja ta ei soovi rohkem kaotada, aga selleks, et peale tungida, tuleb vastase õhuvägi suruda veelgi kaugemale. Seda Ukraina ei saanud teha selle relvastusega, mis neil oli olemas. Seda peetakse üheks kõige tõsisemaks põhjuseks," selgitas Saks.

Tema sõnul oli Ukrainal ka väiksemaid taktikalisi möödapanekuid, kuid üks probleemidest oli ka see, et Kiiev ei saanud nii palju ja loodetud tempos relvastust.

"Oli näha, et Ukraina valmistas ette droonikampaaniat Venemaa vastu, mida osaliselt suudeti edukalt läbi viia, aga sellist massilisi droonirünnakuid Ukraina pole suutnud korraldada. Järelikult kas neid pole suudetud nii palju ehitada või siis ei ole suudetud neid rünnakuid muul põhjusel läbi viia. Nii et tagasilööke on mitmeid," rääkis ta.

"Ja pigem ikkagi võib öelda seda, et kuna eelmise aasta suvel ei suudetud ära kasutada seda hetke, kus Vene armee sai väga suure kaotuse ja oli sunnitud hiljem, me nägime, mitu korda taganema, siis sellel hetkel oleks pidanud tegelikult olema Ukrainale need tarned. Võib-olla oleks see efekt siis olnud natukene suurem. Aga ega Venemaad ei saa ka murda mõnekuulise kampaaniaga, siin on selge, et on vaja rohkem jõudu," lisas Saks.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: