X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Brittide kümne aasta kaitseinvesteeringute plaan ületab eelarve võimalusi

Brittide Challenger 2 Eestis harjutustel
Brittide Challenger 2 Eestis harjutustel

Ambitsioonikamad hankeplaanid ning inflatsioon on järsult tõstnud brittide plaanitud kaitseinvesteeringute hinda. Järgmise kümne aasta peale on puudu 16,9 miljardit naela, hindab Briti riigikontroll.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tahab järgmise kümne aastaga kulutada üle 288 miljardi naela ehk üle 335 miljard euro, et osta uut varustust ning teha muid investeeringuid. See hõlmab üle 1800 eri projekti, sealhulgas tuumaheidutuse uuendamist ning uute varghävitajate F-35 ostu. Kokku moodustab see 49 protsenti kogu kaitseministeeriumi eelarvest.

Ühendkuningriigi National Audit Office ehk Eesti riigikontrolli sarnane asutus hindab, et see plaan on liiga kallis. Raporti koostanud Tom McDonald selgitas sotsiaalmeedias avaldatud lühikokkuvõttes.

"Me tuvastasime, et kaitseministeeriumi ennustatud kulud ületavad praegust eelarvet 16,9 miljardi naela võrra. See on märkimisväärne erinevus võrreldes eelmisel aastal koostatud plaaniga, milles plaanitud kulud olid 2,6 miljardit naela vähem kui eelarve lubas."

Kõige rohkem kulub mereväele, peamiselt tuumaallveelaevadele. Kaitseministeeriumi püüdlus tuumaheidutust uuendada kiires tempos on kulusid kasvatanud pea 40 miljardi naela võrra.

"Inflatsioon on kulude suurust kasvatanud 10,9 miljardi naela võrra. Kuid selle võrra ei ole kõige kõrgema taseme kaitsevaldkonna asutused saanud lisarahastust ning peavad lisaraha leidma oma eelarvest," sõnas McDonald.

Eestile erilise tähtsusega on Eesti kaitseks määratud brigaadi varustus. See brigaad peaks Eestisse vajadusel tulema nii tankide Challenger 2 kui jalaväelahingumasinatega Warrior. Brittidel on plaanis mõlemad masinad välja vahetada, kuid uute arendamine venib. Seega peab vanade eluiga pikendama. See tähendab näiteks Warriori pardakahurite tootmisega taas alustamist.

Need kulud pole veel teada ning seega pole nendega kümne aasta plaanides arvestatud. Brittide riigikontroll hindab, et ka see võib tuua kümne aasta lõikes kulude kasvu. Need kulud on siiski tõenäoliselt oluliselt madalamad kui see, mis kulub tuumallveelaevadele ja seega lihtsam katta.

Kuid sarnaseid planeeritud investeeringuid, mille kulud on teadmata või teada vaid osaliselt, on veel kaksteist. Sealhulgas nii õhutõrjerakettide uuendamine, raketiheitjatele HIMARS uut tüüpi rakettide arendamine, kolmas varghävitajate lennusalk, aga ka eksootilisemad projektid nagu laserrelvade arendamine.

Lisaks tähendab sõda Ukrainas, et kõik riigid ostavad uusi relvi ning varustust. Ka see võib hangete hinda tõsta. Ühendkuningriigi valitsus on seadnud eesmärgiks kulutada 2,5 SKT-st kaitsele, kuid kas ja millal selleni jõutakse, ei ole kindel. Selge on see, et Britid peavad järgmise kümne aasta jooksul kas kaitsevaldkonna rahastust suurendama või mõned investeeringud edasi lükkama.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: