X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Saksamaa eelarvekriis aina süveneb

Saksamaa valitsuse võtmeministrid Bundestagi istungil (vasakult paremale): rahandusminister Christian Lindner, majandusminister Robert Habeck ja kantsler Olaf Scholz.
Saksamaa valitsuse võtmeministrid Bundestagi istungil (vasakult paremale): rahandusminister Christian Lindner, majandusminister Robert Habeck ja kantsler Olaf Scholz. Autor/allikas: SCANPIX/AP/MARKUS SCHREIBER

Saksamaa eelarvekriis süvenes veelgi, kui Saksa Föderaalne Riigikontroll (Bundesrechnungshof) hoiatas, et 2023. aasta riigi lisaeelarve vastu võtmise plaan võib olla õiguslikult kahtlane.

Saksamaa eelarvekriis algas novembri keskpaigas langetatud konstitutsioonikohtu otsuse tõttu, mis puudutas riigi põhiseaduses sätestatud ranget võlareeglit. Põhiseaduse järgi ei tohi riigieelarve puudujääk olla suurem kui 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist, välja arvatud juhul, kui parlament kuulutab välja eelarveaasta kriisiaastaks.

Koroonakriisi tõttu kuulutati 2020. ja 2021. aasta kriisiaastateks. Sarnane otsus langetati 2022. aastal Venemaa täiemahulise sissetungi tõttu Ukrainasse.

Sel aastal kasutas aga Saksa kantsleri Olaf Scholzi juhitud valitsus teistsugust skeemi reeglist kõrvale hoidumiseks: riik tegi kulutusi mitte otseselt riigieelarvest, vaid erifondide kaudu. Fondidele kulutamiseks mõeldud vahendid laenati aastatel, mil niinimetatud võlareegel ajutiselt ei kehtinud.

Kohtuotsus puudutas ainult ühte rohepöörde fondi, millesse kanti ebaseaduslikult 60 miljardit eurot, mis jäid koroonakriisi kahjude leevendamise fondist järele. Siiski sattus otsuse järel kogu erifondide kasutamise skeem küsimärgi alla.

Novembri lõpus pakkus Saksamaa valitsus parlamendile menetlemiseks selle aasta lisaeelarve, millega kantaks osade erifondide kaudu juba tehtud kulutused raamatupidamislikult riigieelarve kulupoolele. Lisaks paluti parlamendil kuulutada 2023. aasta tagasiulatuvalt kriisiaastaks. Nii peaks sel aastal juba tehtud kulutused valitsuse sõnul vastama formaalselt juriidilistele nõuetele.

Ometi on Saksamaa riigikontrolli hinnangul mõlemad otsused juriidiliselt kahtlased. Esiteks pole lisaeelarve eelnõus riigieelarve kulureale kantud kõikide erifondide kaudu tehtud kulutusi. Teiseks oleks audiitorite sõnul juriidiliselt küsitav kuulutada aasta kriisiaastaks siis, kui aasta on peaaegu läbi, vahendab Politico.

"Föderaalse riigikontrolli arvamusel on võlareeglisse puutuvate laenude valitsuse poolsed arvutused ebatäielikud," seisis riigikontrolli teates.

Lisaks sel aastal juba tehtud kulutuste korda seadmiseks tuleb Saksamaa valitsusel kokku leppida ka järgmise aasta riigieelarves. Pärast kohtuotsuse avalikustamist pidi valitsus hääletuse parlamendile juba esitatud järgmise aasta riigieelarve eelnõu üle teadmata ajaks tagasi lükkama. Koalitsioonipartnerite vahel valitsevad erimeelsused selle üle, kas eelistada eelnõu ümbertegemisel kärpimist või maksutõuse.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: