X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Rootsi valitsus sattus kriitika alla mõne ametniku eelistamise pärast

Rootsi peaminister Ulf Kristersson
Rootsi peaminister Ulf Kristersson Autor/allikas: SCANPIX / TT NEWS AGENCY

Rootsi valitsust on tabanud järjekordne usalduskriis. Parlamendi põhiseaduskomisjon nõuab peaminister Ulf Kristerssonilt aru, miks makstakse kõrgemat palka neile riigikantselei teenistujatele, kes töötavad otseselt koalitsioonileppe punktide läbisurumisega.

Eelmisel nädalal kirjutas ajaleht Dagens Nyheter, et valitsusasutuste poliitikavälised ametnikud võivad järgmisel aastal saada kõrgemat palka, kui neist sõltub otseselt koalitsioonileppe punktide läbisurumine parlamendis. Palgatõusu ei saa aga need, kellel on küll samaväärsed ametikohad, aga teised tööülesanded.

Riksdagi opositsioon esitas nüüd põhiseaduskomisjonile palve, et see uuriks Kristerssoni tegevust peaministrina ja selgitaks välja, kas selline tasustamine on kooskõlas kehtivate regulatsioonide ja valitsemisvormiga.

Riigikantseleis töötab 5000 ametnikku ja just praegu käivad palgaläbirääkimised järgmise aasta töötasude üle. Enamik neist töötajaist on apoliitilised ja säilitaksid oma töökoha ka siis, kui valitsus vahetuks. Murdosa on siiski neid, kes on ametisse sattunud parteiliini pidi.

Dagens Nyheter kirjutas, et riigikantselei on ministeeriumidele saatnud käskkirja, milles on kirjas, kuidas töötajatega läbirääkimisi pidada. Eelisjärjekorras on need, kes töötavad valitsusleppe sisu jõustamise nimel.

Malmö ülikooli politoloogiaprofessor Patrik Hall usub, et see õõnestab riigi aluspõhimõtteid. Hall uurib muutusi Rootsi avalikus halduses ega usu direktiivi lugedes oma silmi. Kui korralduse andis peaminister või mõni muu minister, on asi tõsine. Kui ei, siis ehk on tegemist tööõnnetusega, loodab ta.

Ministeeriumidele on saadetud ka selged palgajuhised, mida on ka ametnikud ise kritiseerinud. Palga kujunemise protsessi ei tohiks sekkuda poliitiliselt, ütlevad ametiühingud. Demokraatlikus õigusriigis on teenistuja asi tagada sujuv töökorraldus, olenemata valitsuse poliitilisest koosseisust, ütleb roheliste partei eestkõneleja Amanda Lind.

Rohelised, Vasakpartei ja sotsiaaldemokraadid soovivadki, et põhiseaduskomisjon pööraks tähelepanu, kas palgadirektiivid vastavad ka objektiivsuse ja erapooletuse reeglitele ning selgitaks välja, kas Rootsi valitsus püüab riigiaparaati politiseerida.

Üks riigiteenistuja, kellega Dagens Nyheteri ajakirjanik vestles, ütles end algul arvavat, et tegemist on arusaamatusega. Põhinevad palgad ju individuaalsetel kriteeriumidel, nagu teadmised, kompetents, kogemused ja tulemused – mitte sellel, kes juhtub töötama nende poliitikavaldkondadega, mida praegune valitsus peab kõige olulisemaks.

Hämamisele aitab kaasa riigikantselei personalijuhi selgitus. Ta ütleb, et plaan oli tõsta esile valdkondi, kus on eriti oluline eesmärkide saavutamine.

Juhtimisekspertide hinnangul on Rootsi valitsus stressis. Peaaegu kolmandik ametiajast on möödas. Üldine arvamus valitsusest ei ole kuigi hea ning peaministripartei Moderaatide partnererakond Rootsi Demokraadid nõuab juba ministrikohti ja on ähvardanud vastasel juhul opositsiooni minna.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: