X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ministeeriumid toodavad üksteise võidu ajakirjandust matkivaid taskuhäälinguid

Margus Tsahkna välisministeeriumi tellitud Delfi podcastis.
Margus Tsahkna välisministeeriumi tellitud Delfi podcastis. Autor/allikas: kuvatõmmis

Üha enam ministeeriume ja nende allasutusi teeb enda valdkonna kajastamiseks podcast'e ja kui osa neist valmib ilma lisakuludeta, siis näiteks välisministeerium maksab Delfile sügis-talvel valmivate saadete eest 12 000 eurot ja majandusministeerium otsib enda taskuhäälingu tootjat 29 990-eurose hinnapiiriga hankega.

Ehkki erinevate eluvaldkondade arengute kajastamine on üldiselt ajakirjanduse pärusmaa, on üha enam ministeeriume hakanud ise tootma podcast'e, kus võetakse käsile teemad, mis ametkonna enda hinnangul avalikkuse ette toomist väärivad. Osa ministeeriumiametnikke teevad saateid oma üldise tööaja ja -tasu eest, osa aga teeb nende tootmiseks ka lisakulutusi ja ostab teenust sisse.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) on käimas hange riigi IT-teemalise podcast'i tootmiseks. Äripäevale, Geenius Meediale ja Delfi Meediale saadetud pakkumuse esitamise ettepaneku kohaselt tellitakse 45 saadet pikkusega pool kuni kolmveerandi tundi ning riigi rahakotist kulub selleks kuni 29 900 eurot, millele lisandub käibemaks.

Meediakanal, kes hanke võidab, peab podcast'i levitama võimalikult paljudes sotsiaalmeedia kanalites ja lisama selle kõigisse suurematesse rakendustesse.

Saadete sisu dikteerib ministeerium: hanke võitja saab MKM-ilt iga kuu lõpus vähemalt viis teemat koos võimalike kõneisikute kontaktidega, millest saatejuht valib välja ülejärgmise kuu teemad. Saatejuht peab ka küsimused ja teemapüstituse ministeeriumiga enne salvestust kooskõlastama ning sama nõue on ka saate põhjal valmivale artiklile.

MKM-i avalike suhete juht Laura Laaster ütles ERR-ile, et tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (Tehik) ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) algatasid riigi IT-podcast'i projekti juba 2022. aastal ja esialgu oma jõududega.

"Podcast'i eesmärk on algusest peale olnud rääkida ausalt ja avameelselt sellest, mida digiriigi arendamiseks teeme, et olla läbipaistvad ja kogemusi jagada," ütles ta.

Tänavu võtsid Tehik ja SMIT projekti kvaliteetsemaks tegemiseks appi Geeniuse meeskonna ja Laasteri sõnul on selle aasta jooksul podcast'is esinenud kogu riigi IT-valdkonna inimesed, mitte ainult sise- ja sotsiaalministeeriumi haldusala esindajad.

"Seega oli uuest aastast loogiline, et podcast'i kulud ja korraldamise võtab enda kanda MKM, kes on digiriigi arendamise eest vastutav asutus," lisas ta.

MKM näeb tema sõnul oma taskuhäälingu suure väärtusena lisaks avalikkuse üldisele teavitamisele ja kogemuste jagamisele ka riigi kui IT-tööandja kuvandi täpsustamist, sest selles valdkonnas on kvalifitseeritud spetsialiste raske leida ja riigitööga seostub mitmeid müüte, mille murdmine on üks podcast'i tegemise alaeesmärke.

"Podcast'i teeme põhimõttel, et saatejuhiks on päris ajakirjanik, kes küsib ka kriitilisi ja otsekoheseid küsimusi, mitte ei räägita vaid õnnestumisest ja võitudest. Usume läbipaistvusesse nii riigi IT-valdkonna investeeringute kui ka laiemalt protsesside vaates, mistõttu plaanime 2023. aastal salvestada ja avaldada 45 saadet. Pakkumuskutsed läksid hiljuti välja ja ootame pakkumusi, nii et hetkel ei oska veel öelda, milleks kujuneb lõplik hind ja kes saab partneriks," lausus MKM-i avalike suhete juht.

Ta lisas, et hankepakkumine saadeti just Delfile, Geeniusele ja Äripäevale seepärast, et tegu on väikehankega, mis tähendab, et on vaja kolme pakkumist, ja valiku aluseks oli asjaolu, et nendel ettevõtetel on portfellis rohkem digiteemasid. Ka vaadati, kes on seni podcast'ide tootmisega silma paistnud.

Lisaks alustas MKM sellel aastal saatesarja "Strateegia akadeemia", mille eesmärk on tõmmata tähelepanu väljakutsetele Eesti majanduse olulistes valdkondades. Saatesari on üles ehitatud aruteludele, kus ministeeriumiametnikud lahkavad koos saate külalisega mõne poliitikavaldkonna, näiteks ettevõtluse, energeetika, ehituse ja muu sellise pikaajalisi eesmärke ja valikuid.

"Igas saates osaleb MKM-i poolne saatejuht, ekspert ning valdkonnaga seotud väliskülaline," märkis Laaster.

Kord kuus ilmuva saate maksumus on tänavu 9600 eurot. Selle eest valmib MKM-i kanalites kättesaadav videoformaat ning ka heli- ehk podcast'i versioon.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ostis aasta alguses podcast'i salvestamise tehnika ja selleks kulus ministeeriumi kommunikatsioonieksperdi Iiris Saluri sõnul umbes 2000 eurot.

HTM-i taskuhäälingus "Hariduse tulevik" käivad rääkimas haridusvaldkonna eksperdid ja selle esimene osa jõudis kuulajateni tänavu märtsis.

"Taskuhäälingu tootmine toimub palgaraha sees, eraldi eelarvet ei ole," lausus Saluri.

Välisministeerium teeb podcast'i "Välispoliitika kompass", mille septembrist detsembrini valmiva 15 osa tootmiseks kulub 12 000 eurot.

Saatesarja toodab Delfi ning välisministeeriumi meedianõunik Kerstin Meresma põhjendas seda asjaoluga, et ministeerium küsis hinnapakkumist Delfilt ja Postimehelt, kes on neile teadaolevalt ainsad podcast'ide platvormide pakkujad Eestis, kuid Postimees pakkumist ei esitanud.

"Podcast'ide seerial on mitmeid eesmärke – pakkuda läbi välisministeeriumi ekspertide ja kõneisikute sissevaadet aktuaalsetesse välispoliitika teemadesse, rääkida meedias Eesti välispoliitikale olulistest tuumteemadest ning neid kodanikele selgitada ja lähemale tuua, olla välispoliitika suundmuste kujunemise selgitajaks," ütles Meresma.

Ta lisas, et ühtlasi on see ka võimalus välispoliitikat laiemalt tutvustada, populariseerida ning kasvatada teadlikkust Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kohta.

Tema sõnul on välispoliitika tegevuste tutvustamine meedia kaudu osa välisministeeriumi avalike suhete osakonna ülesannetest ning ka osakonna eelarves ette nähtud tegevus ning varem on samalt eelarverealt tehtud teledokumentaal "Tagalas", milleks sõlmiti leping ERR-iga ja mida näidati ETV-s. Ka oli ERR-is saatesari Eesti tegevusest ÜRO julgeolekunõukogus.

Siseministeerium teeb podcast'i nimega "Siseturvalisuse taskuhääling" juba ligi kaks aastat ja kommunikatsiooninõunik Teele Seire ütles, et sel moel saab aktuaalseid teemasid käsitleda vaba vestluse vormis ja põhjalikumal moel, kui oleks võimalik pressiteates, arvamusloos või muus kirjalikus materjalis.

"Inimeste eelistus kanalite valikul on ka erinev ning kuulatava materjali pakkumine on meie jaoks kindlasti oluline. Podcast'i saab kuulata muu tegevuse – trenni, autosõidu või muu kõrval, kus kirjalikku materjali lugeda ei saa," lisas Seire.

Podcast'e teeb ministeerium nõuniku kinnitusel oma jõududega ja tootmisele lisaraha ei kulu. Samas tõdes ta, et nii-öelda põlve otsas salvestatud podcast'i puhul on laiema leviku takistuseks sageli tehniline kvaliteet – kui eetris on sahinad või rääkijat halvasti kuulda, on see probleem.

Sotsiaalministeeriumil on taskuhäälingusarju lausa kaks ja neid hakati tootma tänavu juulis. Lisaks on oma podcast ka nende alla kuuluval sotsiaalkindlustusametil.

Ministeeriumi kommunikatsioonijuht Taavi Audo põhjendas tootmist sellega, et nii saab ministeerium jagada ekspertteadmisi erinevates sotsiaalministeeriumi haldusala puudutavates valdkondades.

"Saate "Ah? Mis teil seal sotsiaalministeeriumis toimub?" eesmärgiks on rääkida sotsiaalministeeriumi haldusala olulistel teemadel. Esimene hooaeg ilmus tänavu juulikuus, teine hooaeg ilmub detsembris. Seni on ilmunud saated meeste tervisest, palgalõhest, tööharjumustest, ligipääsetavusest, narkootikumidest ning tippjuhiks kasvamisest," kirjeldas Audo.

Saate "Papsime" algas tema sõnul üks sotsiaalministeeriumi värske isa, et enda ja teiste isade kogemusi kajastades normaliseerida isadusega seotud muredest rääkimist ning seeläbi ka julgustada rohkemaid mehi isaks saama.

Andmed podcast'ide kuulajate arvu koha on ebaühtlased

Sotsiaalministeeriumi mõlema taskuhäälingu kuulatavus on Audo sõnul tuhande inimese ringis ja mõlema saate tootmiseelarve on tema kinnitusel null eurot. 

Laura Laaster MKM-ist ütles, et nad jälgivad oma saadete vaatajate statistikat, aga samas on tegu neile üsna uue formaadiga, mis nõuab ka sissetöötamisaega.

"Mõtleme pidevalt ka, kuidas neid saateid üha rohkemate inimesteni viia," kinnitas Laaster. "Lisaks annab see võimaluse meie asutuse kõneisikuid proovile panna ja laiemale avalikkusele tutvustada. Kuna saadete fookus on peamiselt pikem vaade erinevatele valdkondadele, siis on saated aktuaalsed ka pikema aja jooksul ehk sisu ei aegu nii kiirelt, kui näiteks päevapoliitilised saated."

Praegu käimasoleva MKM-i IT-teemalise podcast'i hanke tingimuste kohaselt tuleb võitjal anda ministeeriumile igakuiselt ülevaade saate kuulatavusest, levikust ja loetavusest, kuid milline on kuulatavuse prognoos või ootus, tingimused välja ei too.

Kui palju on kuulajaid välisministeeriumi podcast'il, Kerstin Meresma ei avaldanud, kuid märkis, et seni eetrisse jõudnud episoodide edu on numbrites veel keeruline mõõta. Tunnetuslikult ning esialgse tagasiside pealt öeldes on saated tema hinnangul olnud huvitavad ning harivad.

Iiris Saluri sõnul on haridusministeeriumi taskuhäälingu 18 osa kokku eri kanalites kuulatud ligi 7000 korda. Püsijälgijaid on podcast'il 400.

Siseministeeriumi "Siseturvalisuse taskuhäälingu" osadest on kuulatumad olnud tänavu aprillis avaldatud "Kahekõne Arnold Sinisaluga", kus siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits vestles ametist lahkuva kaitsepolitsei peadirektoriga, ning hiljutine päevakajaline materjal Iisraeli ja Hamasi konfliktist, mis salvestati 6. novembril.

Teele Seire märkis, et nende podcast'e on kasutatud koolides ühiskonnaõpetuse tundides ja näiteks Iisraeli-Hamasi konflikti puudutava osa populaarsuse üks põhjuseid oli ilmselt just see tõik.

"Samuti oleme märganud, et aktuaalsel teemal podcast'i salvestamine vähendab selleteemaliste meediapäringute hulka ning ajakirjanikud on kasutanud viiteid ja materjale meie podcast'ist. See kõik annab indu saadetega jätkata," lausus ta.

Kaitseministeerium podcast'e ei tee. Neil valmivad küll riigikaitseteemalised e-külalistunnid "Tagasi kooli", kuid pressiesindaja Andra Nõlvaku sõnul ei saa neid taskuhäälinguga võrrelda, kuna materjal on mõeldud koolidele.

Podcast'e ei tooda ka rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium ega kliimaministeerium.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: