Saksamaa põhiseaduskohtu novembri keskpaigas langetatud otsus seadis küsimärgi alla riigi kulutuste tegemise sihtotstarbelistest fondidest, mis ei kajastu riigieelarves. Seetõttu tuleb Saksamaa valitsusel asetada kõik kulud riigieelarvesse.

Kuna aga põhiseadus kirjutab ette, et riigieelarve puudujääk ei tohi ületada 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist, siis tuleks reeglist kinni pidamise nimel kas vähendada riigieelarve kulud või suurendada tulud umbes 17 miljardi euro võrra.

Kuigi Saksamaa riigieelarve on umbes 450 miljardi euro suurune, on valdav enamus kulutustest juba seaduse poolt ette planeeritud. Oma äranägemise järgi saab valitsus otsustada ainult umbes 70 miljardi euro üle.

Selle summa hulka kuuluvad täiendavad riigikaitsekulud, Ukraina abistamine, rohetööstuse toetamine ning mitmed sotsiaaltoetused.

Saksa kantsleri Olaf Scholzi juhitud sotsiaaldemokraatide (SPD) kongress hääletas juba nädalavahetusel selle poolt, et sotsiaaltoetusi ei tohi kärpida.

Kärpimisele ja maksude tõstmisele on olemas veel üks alternatiiv, milleks on järgmise aasta kriisiaastaks välja kuulutamine. See võimaldaks kasutada põhiseadusliku võlareegli erandit ja koostada järgmiseks aastaks suurema puudujäägiga eelarve, kui erand lubab.

Just selle lahenduse kasutamise poolt hääletaski SPD kongress, vahendab The Times.

"Me ei saa ületada kõiki neid kriise ainult tavalise riigieelarvega," ütles SPD kaasjuht Saskia Esken.

Võlareegli erandit on kasutatud lubatust suurema laenamise võimaldamiseks kolm aastat järjest alates 2020. aastast. Pärast põhiseaduskohtu valitsusele ebasoodsat lahendit otsustas Saksa koalitsioon kuulutada ka käesolev aasta tagasiulatuvalt kriisiaastaks.

Kui Scholzi koalitsioonipartnerid rohelised toetavad üldiselt SPD soovi kasutada erandit ka järgmisel aastal, pole sellega nõus koalitsioonis rahandusministri kohta kontrollivad liberaalid (FDP).

Nii nõuab FDP juht ja rahandusminister Christian Lindner 17 miljardi eurose riigieelarveaugu katmist ainult kulutuste kärpimise kaudu.

Isegi kui Scholzil ja rohelistel õnnestub saada Lindneri heakskiidu suurema laenamise plaanile, ootaks valitsust ees veel üks probleem. Nimelt ähvardab suurima opositsioonijõu Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juht Friedrich Merz, et ta kavatseb vaidlustada kohtus võlareegli erandi kasutamise otsust, kui see peaks sündima.

Viimaste nädalate eelarvekriis algaski siis, kui CDU Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) vaidlustas kohtus edukalt ühest sihtotstarbelisest fondist teisse vahendite tõstmist ning selle fondi kaudu kulutuste tegemist.