Senise 10 kuu eelarve täitmine vastab prognoosile, oodatust rohkem  on riigieelarvesse laekunud füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu, viimaste aasta eelarve juba täitus sel kuul, teatas rahandusministeerium.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv aeglustus oktoobris 9,2 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus 8,4 protsendini, keskmine palk kasvas 9,3 protsenti ja töökohtade arv langes 0,7 protsenti.

Sektoritest vedas oktoobri palgafondi kasvu haridus 20 protsendiga seoses õpetajate palgatõusuga aasta alguses. Töökohad on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kõige enam hariduses (ligikaudu 1570), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (ligikaudu 1420) ning majutuses ja toitlustuses (ligikaudu 1310).

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarvesse ja kohalikele omavalitsustele kokku) laekumine vähenes oktoobris 6,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Riigieelarvesse laekuva tulumaksu vähenemise peamine põhjus oktoobris oli juurde määratud füüsilise isiku tulumaksu kahanemine 18 miljoni euro võrra 83 miljonile eurole. 

Oktoobris vähenes juriidilise isiku tulumaksu laekumine 15,8 protsenti ehk üle seitsme miljoni euro võrreldes eelmise aastaga. Põhjuseks oli erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksu kahanemine, kus möödunud aasta tasumine oli oktoobri kohta tavapärasest suurem. Sektoritest vedasid oktoobris jaotatud kasumilt tulumaksu tasumist töötlev tööstus 6,5 miljoni, hulgi- ja jaekaubandus 4,7 ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3,7 miljoni euroga.

Oktoobris suurenes käibemaksu tasumine 7,8 protsenti, mis oli esimese poolaasta keskmise kasvuga võrreldes sarnane tempo. Oktoobris peatus kogukäivete langus, samuti peatus käibemaksu aluseks oleva Eesti sisese müügi langus ning käibemaksuvõlg ei suurenenud. Ilmastikuolude tõttu suurenes energia tarbimine. Tegevusaladest vedas oktoobris käibemaksu tasumise kasvu enim mootorsõidukite müük 21 protsendiga.

Palgakasv ületas inflatsiooni üle nelja protsendi

Viimastel kuudel on tarbija ostujõud kasvanud – oktoobris ületas keskmine palgakasv inflatsiooni 4,4 protsendipunkti võrra. See annab lootust käibemaksutulu jõudsamaks tõusuks aasta lõpul.

Aktsiiside oktoobrikuine tasumine suurenes võrreldes eelmise aastaga 7,6 protsenti. Enim suurenes tasumine alkoholiaktsiisilt 13,4 protsenti.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene märkis, et selle põhjuseid võib otsida eelseisvast aktsiisimäärade viieprotsendisest tõstmisest. Deklareerimised suurenesid hüppeliselt nii kangel kui lahjal alkoholil. "Mahtude suurenemine viitab otseselt varumisele, mida veel kaupluste soetustest küll ei paista ning on pigem seotud ettetootmisega. Kaupluste soetuste statistikas avaldub see peamiselt detsembris. Varude soetamine on tavapärane käitumine enne aktsiisimäärade tõusu ning sellega on prognoose tehes ka arvestatud," lausus Tuvikene.

Kütuseaktsiisi tasumine suurenes 4,7 protsenti võrreldes möödunud aastaga. Sellel aastal on kütuseaktsiisi tasumine vähenenud keskmiselt 1,6 protsenti kuus, kasvu põhjuseks on eelkõige mootorikütuste deklareerimise suurenemine, aga ka maagaasi oluliselt suurem tarbimine, mille kasv ulatus viimasel kuul lausa 66 protsendini.