Loonela nentis, et tulemas on oluline ülemkogu, kus Euroopa Komisjon on omalt poolt kõik teinud, et vastu võtta otsus alustada Ukrainaga liitumiskõnelusi.

"Ukraina rahastus – ühelt poolt relvade ostmiseks, liimesriikidele rahurahastu, kust me juba pea kuue miljardi eest oleme toetanud Euroopa rahade eest n-ö et liimesriigid saadaks rohkem relvi Ukrainasse, tahame seda suurendada viie miljardi võrra. Teiseks see eelarvetoetus Ukrainale, et nad saaksid oma riiki ülal pidada hoolimata raskest sõjaajast, Komisjon on teinud ettepaneku luua Ukraina rahastu, millega nad järgmise nelja aasta jooksul saaksid olla kindlad, et neil on 50 miljardit, mis selle aja jooksul tuleb. Selles kõiges ootame liikmesriikide heakskiitu," ütles Loonela.

Ungari soovib ettepanekud põhja lasta. Küsimusele, kas siin on kaalul Euroopa Liidu tõsiseltvõetavus, vastas ta, et see on kaalul olnud kõikide viimase aja kriiside jooksul, millest on Euroopa tugevamalt välja tulnud.

Mida Orban tegelikult tahab, ongi see, millest üritatakse aru saada, tõdes Loonela. "See ei tundu olevat nii ühetine. Ülemkogu president Charles Michel käis Budapestis, Orban sõi õhtust Prantsuse president Macroniga – mis ta siis täpselt tahab, ega mina ei näe tema pea sisse," sõnas ta.

On antud mõista, et Euroopa Komisjon võib Ungarile vastu tulla ja vabastada nende enda õigusriigi riive tõttu külmutatud abirahad 10 miljardit. "See näitab tegelikult, et meie süsteem toimib. Ma tean, et see kõlab imelikult. Mis on Ungari ühtekuuluvusrahade küsimus? Esimest korda EL-i ajaloos pandi raamistiku juurde õigusriigi tingimuslikkuse protseduur, mis tähendab, et kui liikmesriigid näevad ja Komisjon hindab, et mõnes liikmesriigis on õigusriigi põhimõtetega küsimusi, siis nad ei saa ligipääsu nendele ettenähtud rahadele. Ungari puhul räägime 21 miljardist eurost ühtekuuluvusfondist," rääkis Loonela.

"Need ettekirjutused, mis Komisjon tegi õigusriigi mehhanismi asjus, käisid selle kohta, kuidas nimetati ametisse kohtunikke – see süsteem on muudetud –, kuidas käib kohtuasjade jagamine kohtunime jagamine asjade vahel – täna võttis Ungari parlament vastu otsuse, et nüüd kasutavad nii nagu Eestiski pimedat jagamissüsteemi. See näitab, et kui oleme järjekindlad, siis tõesti, need vead, mis välja toodi, on õigussüsteemis ära parandatud," ütles Loonela.

Aluslepingute muutmine pole eeltingimus Euroopa Liidu laienemiseks

Orban on lubanud liitumiskõneluste alustamise Ukrainaga vetostada. Loonela sõnul jääb sellele lahenduse leidmine riigijuhtide omavahelistesse aruteludesse.

Loonela sõnul on Euroopa Liit laienedes tugevnenud ning Ukraina sõjas on saanud selgeks, et Euroopa Liit ei saa pidada oma ääres mingeid halle alasid. "Need on kas meiega või seal võtab üle Venemaa või Hiina. Mõttekohta ei ole."

Et liikmesriigid on selles, kuhu Euroopa Liit peab laienema või mis on selle tingimused, eriarvamusel, on Loonela sõnul loomulik.

Juriidiliselt ei ole lepingute muutmine kuidagi eeltingimus laienemiseks, sõnas Loonela.

Venemaa impordib jätkuvalt edukalt kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on sanktsioonide all. Sanktsioonipoliitika tegelikult Loonela sõnul töötab. "Vaatame, mis on sanktsioneeritud – kas te näete siin Vene lennukeid lendamas, ronge sõitmas, Vene veoautosid. Aga loomulikult see võiks paremini toimida. Kuidas toimib Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika – me otsustame need ükshäälselt, aga siis iga liikmesriik vastutab selle eest, kuidas nende ametiasutused tagavad sanktsioonide täitmise."

Loonela nentis, et transiit läbi kolmandate riikide on murekoht ning Euroopa Liit on suhelnud transiitriikidega, kust on kaubavahetus ka väiksemaks jäänud. Hiina on aga omaette juhtum, kuigi Euroopa Liidu juhid on rõhutanud ka Hiinale vajadust teatud gruppide tarneid Venemaale piirata.