X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Saksamaa valitsus leppis eelarvekriisi lahendamises kokku

Vasakult paremale: Saksamaa majandusminister Robert Habeck, kantsler Olaf Scholz ja rahandusminister Christian Lindner.
Vasakult paremale: Saksamaa majandusminister Robert Habeck, kantsler Olaf Scholz ja rahandusminister Christian Lindner. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/CLEMENS BILAN

Saksamaa valitsus leppis kokku järgmise aasta riigieelarves. Riigirahanduse põhiseadusega vastavusse viimiseks tuli kärpida jõuliselt kliimafondi, samas abi Ukrainale ja sotsiaaltoetused on kärbete eest kaitstud.

Sotsiaaldemokraatidest (SPD), rohelistest ja liberaalidest (FDP) koosneval Saksamaa valimisliidul tuli samal ajal teha korda tagantjärele selle aasta riigieelarve kui ka ümber teha juba koostatud järgmise aasta eelarve.

Põhjuseks oli novembri keskpaiku langetatud Saksamaa põhiseaduskohtu otsus, millega tunnistati põhiseadusvastaseks 60 miljardi euro tõstmine koroonakahjude leevendamise fondist kliima ja rohelise ülemineku fondi. Lisaks seadis kohtuotsus kahtluse alla kogu kantsler Olaf Scholzi valitsuse praktika, mille käigus kulutati riigi raha eelarves mittekajastuvate sihtotstarbeliste fondide kaudu.

Skeemi kasutati põhiseaduses sätestatud võlapiirangust kõrvale hiilimiseks: põhiseadus kirjutab ette, et riigieelarve puudujääk ei tohi ületada 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Ainus võimalus seaduslikult piirangut vältida on see, kui kaks kolmandikku parlamendi koosseisust kuulutaks välja kriisiaasta.

Kui 2023. aasta riigieelarve tehtigi juriidiliselt korda, asetades eri fondidest tehtud kulutused riigieelarvesse ja kuulutades tagantjärele kriisiaasta, ei toetanud 2024. aasta kriisiaastaks väljakuulutamist koalitsiooni väikseim partner FDP. Lisaks nõuaks see ka konservatiivse opositsiooni hääli.

Liberaalide juhist rahandusminister Christian Lindner nõudis, et valitsus kärbiks kulusid, pakkudes kärpevõimalusena sotsiaalkaitsekulutusi. Samuti oli ta maksutõusude vastu. Kokku oli vaja kärpida umbes 17 miljardit eurot.

Sotsiaaldemokraadid nõudsid aga, et sotsiaaltoetusi ei kärbitaks. Lõppude lõpuks kombineeriti mõlema erakonna eelistused kompromissi otsimisel.

Kolmapäeval ütlesid Sholz, Lindner ja rohelisest majandusminister Robert Habeck, et valitsus otsustas kulutuste kärpimise kasuks.

Enim kärbitakse kliima- ja rohelise ülemineku fondi (KTF), mille plaanitud kulutused vähenevad 12 miljardi euro võrra järgmisel aastal ja kokku 45 miljardi euro võrra järgmise nelja aasta jooksul, kirjutab Spiegel.

Kärped puudutavad energiatoetusi ettevõtetele ja tarbijatele ning transpordiinvesteeringuid.

Samas sotsiaaltoetusi ja Ukraina abistamist ei kärbita, vahendab Financial Times.

"Valitsus jääb oma eesmärkidele kindlaks. Kliima-, sotsiaalpoliitika ja Ukraina aitamine jäävad prioriteetideks," ütles Scholz konverentsil.

Otsust võib pidada võiduks nii Scholzile kui ka Lindnerile, samas kui Habecki soov jätkata energiatoetuste maksmisega ettevõtetele ei täitu. Detsembri alguses hoiatas Habeck, et kui tööstuse toetamine lõpetatakse, jääb Saksamaa tööstusest üldse ilma.

Otsust kritiseeris ka Saksamaa tööstusettevõtete liidu DIHK-i juht Peter Adrian, kelle sõnul tõusevad järgmisel aastal ettevõtete kulud elektrile ligi 20 protsendi võrra võrgutasu subsideerimise lõpetamise tõttu.

"See on kõike muud kui muutuse märk – nii majanduse kui kliima jaoks," ütles ta Bloombergile. Siiski väljendas Adrian lootust, et valitsus nõustub kõneluste järel tööstuse esindajatega kokkulepet avama.

Lisaks tõstab valitsus riigieelarve tulude suurendamiseks plaanitust kiiremini riigisisest süsinikutasu. Kuigi tegemist pole ametlikult maksuga, tähendab otsus, et FDP juht Lindner pidi nõustuma teatud tasude tõstmisega.

Kuigi kokkulepe on nüüd saavutatud, jääb lahtiseks, kas Saksamaa parlament Bundestag jõuab selle vastu võtta detsembrikuu jooksul. Kui järgmise aasta eelarve vastuvõtmine lükkub jaanuarisse, siis alustab Saksamaa uut aastat esialgu tehnilise eelarvega, mille kulutused on fikseeritud eelmise aasta tasemel.

Siiski tähendab kokkuleppele jõudmine, et Scholz saab sõita neljapäeval algavale Euroopa Ülemkogu istungile kindla läbirääkimispositsiooniga. Tippkohtumisel arutatakse muude teemade hulgas Ukraina abistamist ja Euroopa Liidu mitmeaastase lisaeelarve vastuvõtmist.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times/Spiegel/Politico/Bloomberg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: