X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Aasta viimasest Euroopa Ülemkogust sõltub Ukraina jaoks palju

Kaja Kallas ja Donald Tusk vestlemas Euroopa Ülemkogul
Kaja Kallas ja Donald Tusk vestlemas Euroopa Ülemkogul Autor/allikas: Riigikantselei

Brüsselis algab neljapäeval aasta viimane Euroopa Ülemkogu, kus Ukraina jaoks on kaalul palju. Seni on Ungari peaminister Viktor Orban lubanud vetostada nende liitumisläbirääkimiste alustamise ning 50 miljardit eurot abiraha.

Brüsselis viimastel päevadel enim esitatud küsimusi on see, mida tahab Viktor Orban. Kas oli see 10,2 miljardit eurot, mille Euroopa Komisjon kolmapäeval vabastas? Või on need ülejäänud 21 miljardit, mis endiselt õigusriigi probleemide tõttu külmutatud on? Igal juhul tahab ta midagi selle eest saada, et tuleb neljapäeval ja reedel toimuval Euroopa Ülemkogul vastu Ukrainat puudutavates punktides.

Kiievi jaoks on kaalul palju. Esiteks 50 miljardi eurone toetuspakett, mis peaks majandust üleval hoidma. Teiseks, Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste alustamine, mis peaks lootust elus hoidma. Mõlemas küsimuses on Orbanil veto, kuid lõplik sõnaõigus siiski erineb.

50 miljardi euro puhul korrutavad valitsus- ja riigijuhid kui ühest suust, et 27 riigiga koos otsustamine on n-ö plaan A ehk ainus võimalus. Tegelikult on loomulikult olemas ka plaan B, mis tähendaks ülejäänud 26 poolt ebamõistlikku pingutust ehk otsuse kiirmenetlemist rahvuslikes parlamentides. Kuna Orban teab, et see on võimalik, siis selles küsimuses ta ilmselt pilli lõhki ei aja.

Kuid liitumisläbirääkimiste alustamises on seis märksa keerulisem. Siin võib Orban vetot lõpuni välja pressida, kui ta just midagi vastu ei saa. Mis see olla võiks, keegi praegu ei tea. Üks reaalsemaid lahendusi oleks kasutada n-ö salaami tehnikat ehk otsus viiludeks lõigata. See tähendaks, et praegu teeks ülemkogu otsuse ära ning siis peaksid riigid heaks kiitma läbirääkimiste raamistiku. Ning see tuleks siis taas kas märtsi või juunikuisel ülemkogul ühehäälselt heaks kiita.

Ka sealt edasi oleks Orbanil tohutu hulk võimalusi vetosid panna, sisuliselt iga läbirääkimiste peatüki sulgemisel. Erinevatel andmetel oleks tal alles veel ligi 90 vetot. Tegelikult muretsevad ülemkogu otsuseid vormivad ametnikud isegi pigem selle pärast, kas Eesti ja teised sarnased riigid oleksid nõus otsuse sellise poolitamisega.

Nõu saavad nad reedel suure tõenäosusega küsida otse Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt. Kolmapäeval oli ta Oslos ning vihjatakse, et neljapäeval võib olla juba Brüsselis. Kas see tooks Ukrainale rohkem kasu või kahju, peaks näitama juba tänane päev.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: