Olgu Kengaragsi magalarajoon või Kekava eramupiirkond – ikka kasutatakse seal gaasi. Tõenäoliselt poleks Läti Gaas neile kuulunud võrguettevõtet Gaso müünudki, kuid Venemaaga seotud aktsionäridest vabanemiseks polnud teist teed.

120 miljonit eurot Läti gaasijaotusvõrku investeerinud Eesti Gaas ehk selle omanik Infortar läbis Lätis põhjaliku julgeolekuasutuste kontrolli. Gasos on 900 töötajat ja 375 000 klienti.

"350 000 klienti on kodumajapidamised, mis moodustab 90 protsenti kõigist gaasitarbijaist. Samas ostavad nad vaid 10 protsenti gaasist. Ja teistpidi – 10 protsenti meie klientidest on tööstused, kes kasutavad 90 protsenti gaasist. Selline struktuur eeldab igapäevast põhjalikku tööd, sest 350 000 lõpptarbijat on tõepoolest suur arv," ütles Gaso juhatuse esimees Ilze Petersone-Godmane.

Lätlased on kogu aeg olnud usinad gaasitarbijad. Alates mõnes elamurajoonis suppi soojendavast memmest, lõpetades Riias huugavate suurte soojuselektrijaamadega. Kui algas Ukraina sõda, ütles toonane peaminister Krišjanis Karinš, et Läti peab majanduse ümber kujundama ja vähendama gaasi kasutamist. Kuid mis me nägime? Gaasi tarbimine küll vähenes, kuid praegu on see taas hakanud kasvama.

"Kadude vähendamine, efektiivsuse tõstmine. See omakorda võtab maha surve tariifi pealt ja regulaator saab teha adekvaatseid otsuseid. Praegu on kahtlemata meie üks suuremaid muresid madal kapitalitootluse määr ja loodame, et see saab aegamisi korrigeeritud," lausus Gaso juhatuse liige Aivar Tihane.

Lätis on gaasivõrgu tariifid ligi viieks aastaks ette teada, tõsi, hinna korrigeerimise võimalus on siiski sagedamini. Tehniliselt on võrk heas korras. Et Eesti Gaas majandab nüüd mõlemal pool piiri, võimaldab see vastastikku õppida.

"Ka Lätis muutub üheks olulisemaks arengusuunaks liita biogaasi tootjad jaotusvõrguga. Seadusandlus on olemas, tulemusi veel näha pole, kuid nüüd töötame selles suunas rohkem," ütles Petersone-Godmane.

"Tahame anda uut hoogu gaasivõrgu arengule ka selles suunas, mis puudutab uute klientide ühendusi," lausus Tihane.

 Võrdluseks – kui Eestis on 1500 kilomeetrit gaasivõrku, siis Lätis üle kolme korra enam ehk 5500 kilomeetrit.