X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Endine New York Timesi arvamustoimetuse juht süüdistab väljaannet kallutatuses

USA väljaande The New York Timesi peakorter Manhattanis.
USA väljaande The New York Timesi peakorter Manhattanis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/SHANNON STAPLETON

USA maineka väljaande The New York Times endine toimetaja James Bennet süüdistas neljapäeval avaldatud essees ajalehte kallutatuses, poolte ameeriklaste põlgamises ning uudiste ja arvamusartiklite vahelise piiri hägustamises.

Benneti sõnul on väljaanne ebatolerantne konservatiivsete vaadetega inimeste suhtes ning see ei usalda enam oma lugejaid, mistõttu ei paku see neile mitmekesiseid arvamuslugusid. Selle asemel olevat paljud ajakirjanikud pühendunud mitte tõele, vaid sotsiaalsele õiglusele. Üks ajakirjanik olevat nõudnud hoiatuste avaldamist konservatiivsete vaadetega inimeste artiklite alguses, vahendab The Times.

Ta lisas, et ajaleht on kaotamas oma väärtusi ning paljude ameeriklaste usaldust. Ajalehe väärtuskonflikt ainult süveneb seoses Donald Trumpi järjekordse katsega saada presidendiks ja dilemmaga, kuidas tema kampaaniat kajastada.

Bennet seletas ühtlasi oma nägemuse tema vallandamisele eelnenud vahejuhtumist, kui arvamustoimetus avaldas USA senaatori Tom Cottoni artikli, mis põhjustas ajalehe sees skandaali.

Artiklis kutsus Cotton kasutama tollal USA-s tänavarahutusi korraldanud inimeste vastu sõjaväge. Selle peale solvusid paljud ajalehe teiste osakondade toimetajad.

Nii avaldas ajalehe uudistetoimetus uudise, milles väideti, et Cotton olevat kutsunud üles kasutama sõjaväge rahulike meeleavaldajate vastu ning arvamusartikkel olevat rikkunud ajakirjanduslikke standardeid. Tegelikult aga kasutas Cotton artiklis selliseid sõnu nagu "seaduserikkujad" ja "märatsejad", viidates mitmes linnas aset leidnud vägivaldsetele rahutustele.

Pärast artikli avaldamist koostasid paljud ajalehe töötajad petitsiooni, milles nad nimetasid arvamusartiklit ajalehe aafroameeriklastest töötajaid ohustavaks. Ometi väidab Bennet, et ainus inimene, kes sai juhtumi järel surmaähvardusi, oli Cottoni artiklit toimetanud Adam Rubenstein. Viimane samuti sattus kolleegide tugeva kriitika alla.

Bennetilt nõuti vabandamist arvamusartikli avaldamise pärast oma kolleegide ees. Kuigi Bennet palus vabandust, otsustas ajalehe väljaandja AG Sulzberger ta vallandada alles mitu päeva pärast skandaali algust.

Benneti toonane kolleeg Shawn McCreesh võrdles koosolekut, millel nõuti Bennetilt vabandamist, Hiina kultuurirevolutsiooni aegsete hukkamõistukoosolekutega.

Bennet, kes alustas tööd The New York Timesis eelmise sajandi 90. aastatel, kirjutas, et noore ajakirjanikuna intervjueeris ta korduvalt Lähis-Ida korrespondendina ka Hamasi juhte. Ometi pole ta kunagi nõudnud, et arvamustoimetus lõpetanuks Hamasi hukkamõistvate artiklite avaldamist alusel, et need võinuksid teda ohustada.

The New York Times ei vastanud The Timesi palvele Benneti vastuolulisi väiteid kommenteerida.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: The Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: