Lõunanaabrite uute elektrirongide liiniletuleku ettevalmistus on võtnud kümmekond aastat, kuid nüüd on 32 tellitud Škoda rongist 20 Lätis kohal ja suunduvad järk-järgult liinile. Iga rong koosneb neljast vagunist, istekohti on 436 ja umbes sama palju inimesi mahub ka seisma.

"Uued rongid viivad meid justkui uude ajastusse - tänapäeva nõuetele vastav mugavus, võimalus laadida vagunis mobiiltelefoni, kasutada internetiühendust. Kõik see, mida inimesed ootavad," ütles Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Reedel toimunud avasõit näitas, et rongi sisenemine on mugavam, sest enam ei pea perroonilt treppi mööda vagunisse ronima. Jalgrattakohti leida ei õnnestu, kuid sõita on sujuvam ja vaiksem. Mõni reisija lõi rõõmsa päeva puhul isegi laulu lahti.

Läti uued elektrirongid lahendavad vaid osa Läti rongiliikluse probleemidest ja peamiselt Riia ümbruses. Ja põhjuseks on see, et mujale lihtsalt pole veetud elektriliini.

Siiski näitab kaart, et Riiale lähemate linnade raudtee on elektrifitseeritud, Läti pealinnast Valga poole liikudes lõpeb aga elektriliin üsna ruttu ära, nii et vanade vaprate diiselrongide lõginat saab Riiast Valka sõites ligi kolm tundi endiselt edasi nautida.

Siiski on lätlased ostmas uusi, akudega töötavaid ronge, et ka vanad diiselkoosseisud välja vahetada.

"Suurem osa Läti raudteetaristust on elektrifitseeritud. Ja 90 protsenti reisijaist asub just seal, elektriühendusega kaetud raudtee piirkonnas. Saame nüüd suurendada liiklustihedust. Järgmisel aastal peaks rongid liikuma tipptunnil 15- kuni 30-minutiste vahedega," ütles AS Reisirongid juht Rodžers Janis Grigulis.

"Elektrifitseerimise poole pealt Lätil täna kindlasti plaane Eesti suunas laieneda pole. Eesti Raudtee poole pealt teeme esialgu elektriühenduse raudteel kuni Tartuni. Ja vaatame, kas meil jätkub võimalusi ehitada elektriliinid ka kuni Valgani," sõnas Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann.

Kokku maksavad Läti uued elektrirongid 257 miljonit eurot, millest 114 miljonit moodustab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi raha.

"Tegemist on sarnase mudeliga, mis on ka Eestisse tulemas. Läti versioonil on vaguneid rohkem ja tehnoloogiliselt on teatud eripärad. Ja Eesti rongid tulevad ka sisustuse osas mõningal määral erinevad," rääkis Eesti Liinirongide juhatuse liige Märt Ehrenpreis.

Läti reisiveofirma hakkas kasutama uut kaubamärki Vivi ehk Viena Vilciena - eesti keeles Ühes Rongis.