Riias võeti liivlaste päeval kokku liivi pärandi aasta
Liivlaste pärand on muutunud nii Lätis, Eestis kui ka kogu maailmas nähtavamaks. Ajaloolistel Liivimaa aladel elavatel inimestel on puhkenud ind otsida ja väärtustada oma juuri. Need on lõppeva liivi pärandi aasta olulisemad tulemused, leiti Riias Läti rahvusraamatukogus peetud liivlaste päeval.
Läti põhiseadus väärtustab liivi tavasid lätlaste identiteedi kujundamisel. Nüüd on ka juba tunda, et see tõepoolest nii on – Läti ülikooli Liivi instituut on viie aastaga suutnud arendada teadustööd paljude maailma kõrgkoolidega, üllitanud kirjandust ja õppematerjale. Rääkinud ja tutvustanud kõikjal, aga eelkõige lätlastele endile ja ka eestlastele, kui rikas ja huvitav liivlaste pärand, keel ja kultuur tegelikult on. Mis sest, et emakeelena liivi keelt enam ei räägita, kuid ometi on noored hakanud seda õppima.
Ja liivimeelsust sai liivi pärandi aasta lõpuüritusel täis terve Läti rahvusraamatukogu aatrium, sest nüüd juba on, mida näidata – käsitööd, toite ja oma valmistatud jõulukingitusi, mida õpiti kohapeal tegema ja osteti kaasa ka.
Peagi juhatavad Lätis teed liivikeelsed teeviidad, laupäeval esitleti liivikeelset kaarti. Ja liivi pärandi väärtustamine aitab ka latgalitel oma keelt ja kultuuri paremini tutvustada.
"Uuemal ajal seostatakse liivi teemat Põhja-Kuramaa rannikuga, kuna see oli see ala, kus kõige kauem räägiti liivi keelt. Aga liivi juured ja liivi pärand on umbes kolmandikul Lätist - alates Riiast, Siguldast, paljudest teistest kohtadest Lätis. Ja meie jaoks on oluline, et inimesed, kes elavad Liivi aladel, väärtustaks liivi pärandit, mis on nende ümber," lausus Läti ülikooli Liivi instituudi direktor Valts Ernštreitš.
Liivi juuri otsitakse juba paljudes paikades, mitte ainult Kuramaal. Ja leitakse ka – mälestised, linnamäed, muinaskalmistud, kohanimed.
"Saame põlvest põlvest edasi anda väärtusi, mis on seotud siin elanud liivlastega. Nad on meie vanavanemad ja vanemad," ütles Liivi pärandi koordinaator Vidzemes Lolita Ozolina.
Liivi pärandit aitab hoida ka UNESCO, mille Läti rahvuskomisjoni juht Baiba Molnika on ise liivi juurtega.
"Riikide ja valitsuste jaoks on peamine väljakutse, et nad ei võtaks esivanemate kultuuri ja keelega seonduvat kui osa paljudest probleemidest, vaid lähtuda sellest, et pärandi kaudu saab probleeme lahendada," ütles Molnika.
Järgmisest õppeaastast hakatakse Läti koolides õppima liivi keelt ja kultuuri.
Toimetaja: Marko Tooming