X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja tõttu viibib osa Eesti relvatarneid Iisraelist

Indrek Kannik
Indrek Kannik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti tellib Iisraelist palju relvastust ja laskemoona, kuid sõja tõttu võib osa tarneid venida paari kuu võrra. Iisraeli majandusele on sõda kulukas eelkõige reservväelaste mobilisatsiooni tõttu.

Eesti tellib Iisraelist tankitõrjerakette, laevatõrjerakette, kuulipildujaid ning laskemoona. Selleks on sõlmitud lepingud suuremate Iisraeli kaitsetööstusettevõtetega, ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar.

"Me teame, et midagi meile Iisraelist ka sellel aastal tuleb. Selles mõttes Iisraeli ettevõtted on väga põhjalikult oma rahvusvahelisi kohustusi austanud ja oma lubaduste eest seisnud. Samas me teame ka, et meil on mitmed lepingud ja kategooriad, kus justnimelt selle käimasoleva sõja tõttu tarned viibivad. Meil on täna üsna kindel teadmine, et need kuskil esimese kvartali lõpus, teise kvartali alguses peaks meile Eestisse kohale jõudma," rääkis Saar.

Iisrael on Hamasi rünnaku tõttu mobiliseerinud 360 000 reservväelast. Osa neist töötas suurtes kaitsetööstusettevõtetes.

"Tarnija tegevjuht ütles mulle, et nad juhtkonnaga ise käisid pakendamas ja üle vaatamas seda materjali, mis Eestisse lähetatama pidi," lausus Saar.

Pigem on nüüdseks siiski leitud asendustööjõud, kuid kasvanud on Iisraeli enda laskemoonavajadus.

"Näiteks Elbit, kes meil on suurekaliibrilise laskemoona lepingus osaline, on öelnud, et lähiajal nemad meie minikonkurssidel ei osale ja pakkumisi ei tee just sellepärast, et seda moona on Iisraelis praegu rohkem vaja," selgitas Saar.

Novembris hindas Iisraeli keskpank, et sõja mõju majandusele ulatub pea 600 miljoni euroni nädalas. Selle hulka arvestas keskpank näiteks ka oktoobri kaks nädalat, kus koolid olid suletud ning seega paljud vanemad ei saanud tööl käia. Täpselt on seda mõju siiski veel raske hinnata. Uudisteagentuur Bloomberg kirjutas samuti novembris viitega Iisraeli rahandusministeeriumi hinnangule, et iga päev sõda võib Iisraeli riigile maksta 240 miljonit eurot.

Palju sõltub sellest, kaua Iisrael suuremahuliste sõjaväeoperatsioonidega jätkab ning kui kaua hoitakse reservväelasi teenistuses. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik ütles, et Iisrael väärtustab julgeolekut üle kõige.

"Ma arvan, et nad ei vaata sellele sellise pilguga, et me peame majanduse pärast selle sõja ära lõpetama. Nad on valmis selle sõja selle faasi ära lõpetama, kui nad on piisavalt kindlad, et nad on Hamasi piisavalt palju kahjustanud, et Hamas vähemalt teatud aja jooksul – me ei saa kunagi rääkida, et see on igavene – ütleme seitsme kuni kümne aasta jooksul ei suuda midagi sellist korrata, mida nad 7. oktoobril tegid," kommenteeris Kannik.

Ta lisas, et Israeli poliitikud ütlevad siiski, et praegu aktiivsem faas sõjast kestab veel paar nädalat. Järk-järgult võiks siis ka Iisrael hakata mobiliseeritud reservväelasi teenistusest vabaks laskma. Samas tõdes Kannik, et päris lõplikku lahendust sõjale näha veel ei ole.

"Iisrael on suhteliselt selgelt välja öelnud, et ta ei anna seda territooriumi ei Hamasi ega Fatahi kontrolli alla. Viimane on see organisatsioon, mis Läänekaldal teatud võimu teostab. Iisraeli ei usu, et kumbki organisatsioon suudaks vältida seda, et sealt ei toimuks uusi rünnakuid Iisraeli vastu."

Iisraeli liitlased, sealhulgas Iisraelile tähtis Ameerika Ühendriigid ei soovi samas, et Iisrael need alad okupeeriks.

"Ma arvan, et seal üritatakse leida mingi kompromisslahendus sellisel kujul, et Iisrael leiutab mingi julgeolekukontrolli. Tagab, et näiteks mõned piirkonda läbivad magistraalteed on tema kontrolli all. Aga ikkagi ma ei näe, kes seda omavalitsuslikku võimu seal teostama hakkaks," rääkis Kannik.

Iisraeli reservväelaste kokkukutsumise mõju majandusele on ka näide Eestile. Ohu kasvades ei saa reservväelasi välja kutsuda liiga vara. Samas tõdes Kannik, et selleks peab valmis olema. Ka Eestis peaks pered mõtlema, mida teha, kui üks pereliige peab mitu kuud eemal olema.

"Samamoodi peavad firmad mõtlema laiemal skaalal sellele, kuidas nad suudavad maksimaalselt oma majanduslikku tegevust aktiivsena hoida olukorras, kus nad kaotavad 10-25 protsenti oma tööjõust," ütles Kannik.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: